KITSAS TEE TÕENI: ARVO PÄRDI NDAD NÕUKOGUDE EESTIS II

Size: px
Start display at page:

Download "KITSAS TEE TÕENI: ARVO PÄRDI NDAD NÕUKOGUDE EESTIS II"

Transcription

1 KITSAS TEE TÕENI: ARVO PÄRDI NDAD NÕUKOGUDE EESTIS II IMMO MIHKELSON Filmimuusika. Omaette nurgake Filmiga on nagu lavateosega, et pilt ja heli on nagu ühe medali kaks - helilooja võib ütelda, et on täiesti erinevad asjad, kas kuulata seda muusikat ilma pildita või pildiga. Pilt loob muusikale täiesti teise dimensiooni. Aga on ka sellist väga vaest muusikat, mis ilma pildita ei pääse mõjule. Ja tema vaesuses on see rikkus, mis tekib sünteesis koos pildiga. Ja kui pildis on nõndanimetatud tühjad kohad, mis jätavad ruumi muusikale, siis see duett hakkab teistmoodi hingama. 1 Filmi- ja lavamuusika moodustab Arvo Pärdi nõukogude perioodi loomingus mahuka osa (muusika rohkem on korduvalt rõhutanud, et ei pea seda praegu tähtsaks. Eriti pärast tintinnabuli muusika loomisest eemalduma. Ei pööratud muusikale enam mingit tähelepanu, seda lõigati siis nagu vorsti, on Pärt hiljem öelnud oma tades eelkõige tsensorite viimase hetke muusika kirjutamine avaldas tema hilisemale loomingule mõju, nagu on tunnistanud ka helilooja ise: See peaks ikkagi jälje jätma. Eks ta kusagil on ka, aga teda peab üles leidma. 2 ti pärast sõda nõukogude reeglite ko- tellimine heliloojatelt, mis oli uus praktika. Filmimuusika uurija Tatjana Jegorova väidab raamatus Soviet Film Music 3, et Baltikumis tehtu erines mimuusikast suurema euroopalikkuse poolest. Tema põhjalikus käsitluses on mimuusikale ja ainult üks viide Arvo dega. See näitab kõnekalt, kui vähe oli neid lihtsalt ei märgatud piisavalt. sed jõudsid üleliidulisse levisse, laiema vaatajaskonnani. Arvo Pärdi loodud esimene muusika linateosele oli aastal valminud - da Laiuse diplomitöö Moskva kinoinstituudis, kus ta õppis samal ajal Andrei Tarkovski ja mitme teise uues laines oli sellel ajal nõukogude kinos uudse mitegijatega soovis ka tema uudsemat teater muusika kino 59

2 lähenemist liikuva pildi ja muusika seostamisel. Pärt, keda teati siis juba kui eesti muusika noort vihast meest, modernisti tuntusega komponisti, võttis tellimust väga tõsiselt. Valminud muusika oli kui ärapõlatud Nekroloogi mõtteline järg, mis andis kunsti nõukoguliku puhtuse eest vastutavatele ametnikele selge hoiatuse, et see mees ei ole vigadest õppinud. Kontserdilavale jõudis selline sõnum alles poolteist aastat hiljem, kui Tallinnas kanti ette Perpetuum mobile. Vahepeal andsid tema tegelikud püüdlused endast märku Intervjuus itaalia muusikateadlasele Enzo Restagnole osutab helilooja seigale, kui ta tutvustas aasta sügisel Tallinna külastanud Luigi No- varem kohtunud festivalil Varssavi sügis. Itaallast olevat väga lõbustanud see, kui Pärt talle selgitas, et sellist muusikat kontserdisaali ei lubataks, küll aga ei ole mingit probleemi selle Elbert Tuganovi täiskasvanud vaataja- kritiseeris nõukogude bürokraatiat ja millele muusika kirjutamine oleks Pär- aegu et ohtu seadnud konservatooriumi lõpetamise. võtted ja eksperimenteerimine võimalikud märksa suuremal määral kui kont- Filmivõtetel Hiiumaal. Arvo ja Nora Pärt (vasakult 1. ja 2.) viibisid aasta suvel miseks pruukinuks. Kuid Virve Aruoja ja Jaan Toominga (vasakult 3.) ühistöö valmis Enn Säde foto Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse kogust 60

3 serdilaval, seda kogesid ka Arvo Pärdi mõttekaaslased Moskvas Schnittke, Denissov, Gubaidulina ja Volkonski, di sõnul oli kino sel ajal nagu üks teine riik, kus muusika kohta ei kehtinud need reeglid mis kontserdilaval. Seetõttu oli just kino üks selle aja eksperimentaalmuusika kasvulavasid Eestis. Enamik Arvo Pärdi nõukogudeaeg- ne-kahekümneminutistele anima- ja - juhtudel lühiajalist, kuid aktiivset pühendumist nõudev kiirtöö, mis vahetevahel sekkus igapäevasesse rutiini. muusikat kirjutama alles pärast mon- töötas nõukogude plaanimajanduse pidi muusika valmima ja salvestatud saama kiiresti, mõne päevaga. Vastasel nud preemiast ilma jäämine. Filmi eelarve määras muusikat esitava ansambli suuruse. Enamikul juhtudel oli tegevuses kümme-kaksteist muusikut ja dirigendiks suure osa Ar- ber Eri Klas. Ei olnud harvad ka juhtumid, mil muusika salvestati öösel raadiostuudios ja helilooja ise oli salvestaja rollis. Arvo Pärt oli aastatel Eestis. Teda hinnati sellel alal väga kõrgelt, kuid see jäigi vaid lokaalseks tunnustuseks. Et ta pärast Läände siir- praktiliselt enam ei tegelnud, on see lõpetatud peatükk aastate kontserdilaval Ajal, mil Arvo Pärdi muusika jõudis Eestis kontserdilavadele, toimusid suhteliselt kiiresti selgelt hoomatavad muutused nii arhitektuuris, moes kui ka helipildis. Tallinna kontserdielu oli kümnendi esimestel aastatel plahvatuslikult paisunud kirevaks ja rikkalikuks, mis hakkas vähehaaval kaudset mõju avaldama ka Eestis tehtavale muusikale. Kontserte oli rohkem, esi- liline skaala avaram. Ka publikunumbrid kasvasid hüppeliselt. Peaaegu kõik kontserdid toimusid keskse kontserdiorganisatsiooni Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kaudu, mis omakorda oli seotud üleliidulise Goskontserdiga. Välisesinejad olid Goskontserdi monopol. Kuuba raketikriisi ajal aasta sügisel esines Tallinnas kuulajale Kuuba ansambel, mille koosseisus oli ka hilisem Buena Vista Social Clubi täht Ibrahim Ferrer. Sama aja paiku andis siin soolokontserdi klassikakitarrist John Williams ja vähem nimekaid soliste Läänest oli hooajakavas ridamisi. Veidi varem oli Tallinnas laulnud Peruu imevokalist Yma Sumac ja pisut hiljem Marino Marini kvartett, kelle lugusid oli mänginud isegi The Beatles. Eksootilised esinejad Brasiiliast, Indiast, Mehhikost, Bali saartelt ja mujalt kogusid suurel hulgal publikut, nagu ka Ungari mustlaslauljad, Gruusia estraad, Aafrika tantsijad ja Hiina rahvamuusikud. Peaaegu kõik tuntumad nõukogude klassikatähed (Oistrahh, Richter, Gilels jt), kes olid oodatud külalised ka maailma mainekates saalides, käisid oma suurepäraste kontsertidega nendel aastatel üle Estonia kontserdisaali lavalaudade. teater muusika kino 61

4 Kontserdikavadesse ilmusid selliste heliloojate nimed, kes veel mõni aasta varem olid ebasoovitavate nimekirjas, nagu Debussy, Ravel, Poulenc, Hindemith, Messiaen jt. Suhteliselt palju kõlas Johann Sebastian Bachi muusikat ja üllataval kombel esitati isegi tema religioossetele tekstidele kirjutatud teoseid ndate keskel kahanes selline globaalse haardega, kõlaliselt mitmekesine ja esinejanimede poolest kaalukas kontserttegevus tavapärastesse mõõtmetesse. Taandus ka väike publikubuum tõsise muusika kontsertidel, mis oli märgatav kümnendi algul ja mille entusiasm saatis muu hulgas Arvo Pärdi teoste esitusi. Looming: aastad Loomingu pöördelisi mõjutusi ja uusi perspektiive avanud isiklikke avastusi on väga keeruline tuvastada ilma autori enda selgitusteta. Napisõnaline Arvo Pärt on aja jooksul andnud küll vihjeid, kuid tervikpildi saamiseks on need ebapiisavad. Tema esimesed loomingukatsetused jäävad kooliaega aastal Tallinnas muusikakooli astudes demonstreeris Pärt eksamil Harri Otsale oma klaveripala Meloodia, mille kohta õppejõud olevat poetanud märkuse rikkumata stiil. Selle all mõtles ta rahvamuusika intonatsioonide puudumist, teatavat rahmaninovlikkust. Tolleaegne püüdlikult sotsialistliku realismi nõuet järgiv (hirmutatud) eesti helilooming oli truualamlikult omaks võtnud loosungi sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik, rõhuga väljendi teisel poolel. Folkloorielementide vähesust või puudumist märgati selles keskkonnas kohe. Arvo Pärti saatsid need etteheited loometee algusest saadik ja veel aastate lõpul kerkis tema aadressil süüdistusi rahvuslike joonte puudumise pärast muusikas. Loomulikuks võib pidada seda, et helilooja ise on ühe oma varajase mõjutajana maininud Tšaikovski loomingut. Sõja lõpust kuni Stalini surmani oli raadioeeter üle küllastatud vene muusikast ja eriti Tšaikovski teostest. Just sel ajal tiirutas noor Arvo Pärt jalgrattaga Rakvere turuplatsil ümber posti külge kinnitatud valjuhääldi, et kuulata sümfooniakontsertide ülekandeid. Raadio külge klammerdunud muusikajanune poiss kirjutas vihik vihiku järel üles kõik nimed, mida ta muusika teadustustes kuulis. Põhilise muusikalise informatsiooni sai ta raadiost. Pärt kuulub juba sellesse põlvkonda, kelle muusikamaitset ja kõlaeelistusi vormisid pigem muusika salvestused kui kontserdielamused ja noodimaterjal. Samas tegi ta kuuldust oma maitse-eelistustele vastavad valikud. Näiteks paljude selle aja noorte nõukogude heliloojate suurim eeskuju Šostakovitš tema muusikaline mõjutaja ei olnud. Olulised impulsid tulid kahtlemata esimestest kontaktidest teiste liiduvabariikide eakaaslastega, eriti just Moskva heliloojatega. Näiteks on Arvo Pärt meenutanud, et Weberni muusikat kuulis ta esimest korda Edisson Denissovi juures kodus plaatidelt. Raadio fonoteegis, mis oli kõige rikkalikum ameti tõttu vaba juurdepääs, ei olnud 1950-ndate lõpul ühtegi dodekafoonilise muusika näidet, kuigi Lääne ühiskonda kritiseerivates eestikeelsetes ajaleheartiklites mainiti seda nähtust koos abstraktse kunstiga korduvalt. Kui Heino Eller andis oma õpilasele kolmandal kursusel kasutada kaks 62

5 Üks alguspunkte. Arvo Pärdi orkestripala Nekroloog partituur Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Selle hoidlasse jõudsid nende teoste noodid, mille eest kultuuriministeerium autorile maksis. Et Nekroloogi esiettekanne Eestis toimus alles kuus aastat pärast muusika valmimist, ei tasutudki heliloojale selle poleemikat tekitanud helitöö eest tavapärasel viisil. Autograaf ETMMi kogust dodekafooniaõpikut, mille oli talle saatnud Rootsis elav endine õpilane Eduard Tubin, siis asus Pärt raamatute järgi muusikat looma ilma, et omanuks tegelikku ettekujutust, milline on selle süsteemi reaalne kõlamaailm. Ühes aastakümneid hiljem antud intervjuus on helilooja rääkinud selle kohta kujundlikult, et kui keegi kuuleb, et kusagil kaugel maal tantsitakse ühel jalal, ei pea ta selleks kohale sõitma, kui tekib tahtmine niisugust tantsu ise järele teha. Seepärast ei olegi Pärdi varase loominguperioodi dodekafooniline muusika Läänes tehtu kopeerimine aasta sügisel valminud orkestriteos Nekroloog on üks pöördelisemaid tähiseid Arvo Pärdi loomingulises tegevuses üldse. Selles ajas ja nendes tingimustes oli niisugune teos trotsiv väljaastumine reeglite vastu, millega sotsrealism piiras loovat mõtlemist. teater muusika kino 63

6 Laiemalt andis Nekroloog märku helilooja vaimse otsingu ulatusest ja suunast. Teos ja selle retseptsioon mõjutas kogu tema järgnevat muusikat. Sellest alates hakkas nullpunktist otsimine. Tõe otsimine. Puhtuse otsimine. See on tegelikult Jumala otsimine. Mis tegelikult toimub? Millel on üldse mõte? See on lõpp ja algus nagu koos. 4 rid tohib ei tohi on Pärdi nõukogude perioodi tegevuse äärmiselt oluline mõjur. Mida tugevamini ta püüdis loomingus oma eesmärke järgides mõnest piirist üle astuda, seda suurema jõuga surus süsteem vastu ja püüdis teda ahistamise kaudu korrale kutsuda. Tihti rahuldusid ametnikud ainuüksi sellega, kui keegi läbinähtavalt teeskles, et ta teeb järeleandmisi ja kuuletub. Enamik Arvo Pärdi probleeme nõukogude ühiskonnas oli tingitud sellest, et tema ideaalides ja eneseväärikuses oli punkte, millest ta välise surve mõjul polnud nõus taanduma. Kuid piirangud ja normid olid pidevas muutumises ning neid ei saa mehaaniliselt kohaldada kogu nõukogude perioodile. Näiteks Nekroloog alguses nendesse raamidesse selgelt ei mahtunud ning oli mitme aasta vältel nii suur üleastumine, et seadis ohtu isegi Pärdi järgneva heliloojakarjääri. Aga 1960-ndate lõpul arutas meie heliloojate liidu juhatus tõsimeeli teose saatmist Riias toimuvale sõjalis-patriootiliste teoste konkursile. Sel ajal oli seda juba võimalik pidada nõukoguliku muusika musternäiteks. Omamoodi patulunastuseks ja õigele teele asumise märgiks peeti Pärdi vokaalsümfoonilist teost Maailma samm, mille esiettekanne oli aasta oktoobris ja mille eest ta sai umbes aasta hiljem üleliidulisel noorte heliloomingu konkursil esimese preemia. See on aastatel kõige rohkem raadioeetris kõlanud Arvo Pärdi teos, kuna pealispinnal tundus see ideoloogiliselt korrektne. Samas olid Enn Vetemaa tekstis mõned kahemõttelised krutskid, mis tekitasid kontserdisaalis publiku hulgas elevust, ja helidesse oli Pärt põiminud märke sellest, et Nekroloogi muusika elab temas edasi. Dodekafoonia-keeld kadus märkamatult aastatel , kui Moskvas muudeti partei ideoloogiatöö meetodeid. Pärast seda kuulutasid mitmed eesti heliloojad (nende seas isegi vanema põlvkonna esindajad) uhkusega, et nad on mõnes oma uues teoses kasutanud selle kompositsioonitehnika elemente. Üks Arvo Pärdi aastate loomingut tugevasti mõjutanud sündmus oli festivali Varssavi sügis külastamine aastal ja kohtumine Luigi Nonoga. Poola pealinnas toimusid nüüdismuusika festivalid alates aastast ja neil oli selge seos tollal kogu Euroopat vallanud uue muusika puhanguga. NSVL Heliloojate Liidu delegatsiooni koosseisus Varssavi sügisel käinud Veljo Tormis ja Arvo Pärt olid esimesed eestlased, kellel avanes võimalus festivalil kuulda ja näha tollase moodsa muusika esitusi. Tihti oli seal oluline osa ka ilaadsel visuaalil. Olles naasnud, jagasid nad muljeid ja tutvustasid kaasatoodud heliplaate siinse heliloojate liidu arutluskoosolekul. Tekkinud huvi Varssavi sügise vastu oli suur ja konservatooriumi üliõpilaste teadusliku ühingu aktivistid leidsid mooduse, kuidas Moskvast sõltumata festivalile pääseda. Alates aastast külastasid Varssavi 64

7 - lozzi, heliloojad Luigi Nono ja Jaan Koha. Foto Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse kogust loojatega. Edisson Denissovi ja Alfred Schnittke mälestustest ilmneb, kui erinev oli Nono vastuvõtt kahes linnas. Moskvas üritasid Heliloojate Liidu ametnikud iga hinna eest ära hoida itaallase kohtumist noorte eksperimentaatoritega ning muul moel minimeerida modernisti külaskäigu mõju. Tallinnas olid lood aga hoopis teised. Mitmes ajalehes ilmus tagantjärele ülevaateid Luigi Nono visiidist, ta tutvustas oma muusikat laiemale publikule õhtuses telesaates ning Arvo Pärt sai Nonoga koos nii õhtust süüa kui ka muidu palju suhelda. Heliloojate Liidus tutvustati itaallastele teiste eesti muusikateoste seas Pärdi Nekroloogi, mis pälvis Nono ja Pestalozzi kiidusõnu. Paar kuud hiljem tuli Estonia kont- festivali tosina aasta vältel tudengite ja õppejõudude grupid Tallinnast noorte turismiorganisatsiooni Sputnik kaudu, mis tegeles sotsialismimaade vahetusturismiga. Varssavi ekskursioonide mõju siinsele muusikale ja kultuuriuuendusele oli suur ning aitas kõvasti kaasa sellele, et teistest eesti heliloojatest eristuvate loominguliste püüdlustega Arvo Pärt ei jäänud kohalikus kultuuripildis isoleeritud nähtuseks. Üks aasta Varssavi festivali külalisi oli itaalia helilooja Luigi Nono, kellega Pärt nendel päevadel tutvus. Vaevalt kuu hiljem külastas Luigi Nono koos muusikateadlase Luigi Pestalozziga ootamatult Tallinna, käis ühtlasi ka Moskvas ning üritas seal samuti leida kontakti uuendusmeelsete heliteater muusika kino 65

8 serdisaalis esiettekandele Luigi Nonole pühendatud orkestriteos Perpetuum mobile, millest sai Pärdi aastate loomingu rahvusvaheliselt tuntumaid helitöid. Järgnev aasta oli üks loominguliselt viljakamaid kogu tema heliloojategevuses. Just siis sai al- tu, mis püsis loomingus kesksena kuni kümnendi lõpuni, kuni Credo (kuri)- kuulsa esituseni aasta novembris. Kontrastse muusikalise materjaliga mus, vaid helilooja selgituse kohaselt talle endale midagi hoopis tõsisemat, seotud vaimse otsinguga, eluväärtuste tunnetamisega. Ma olin nagu ära põlenud nahaga ja mulle oli vaja teha siirdistutamist. Väikeste tükikestega. Põlenud tükkide peale oli mulle vaja istutada elavat ku- saarekesed hakkasid aja jooksul kokku kasvama. Moodustasid nagu uue naha aastasse jäävad Pärdil veel katsetused seeriatehnika, sonoristi- Okas kasutas ta tagurpidi mängitud lindistusi ja manipuleeris erineval kiirusel esitatud salvestustega. Otsingute ja katsetuste ühine nimetaja oli muusikas avalduv tõsidus. Peale eristuva helikeele oli aastatel just ajatu sügavusepüüe Arvo Pärdi muusika puhul joon, mis väga selgelt paigutas ta selle aja eesti muusikas omaette. Alates Nekroloogist kuulus vaimsete väärtuste mõõde kindlalt Pärdi kuvandisse, kui temast kirjutati kas üleliidulises ajakirjanduses või Eesti väljaannetes. Üks pöördepunkt kaasnes aastal järsu neeruhaiguse ägenemisega, mitu korda operatsioonilaual viibimise ja surmaga silmitsi seismisega. Terviseprobleemid olid Arvo Pärti saatnud aastaid. Just tervise pärast oli ta jäänud konservatooriumis esimest kursust kordama. Raske haiguse järel hakkas muutus avalduma vähehaaval aasta lõ- Teine sümfoonia ja tšellokontsert Pro et contra olid põhiosas valminud enne haiglasse sattumist ning päriselt veel ei kõnelnud uue varjundiga maailmatunnetusest. Esimene teos, mis seda tegelikult kajastas, oli Credo. Varem Heliloojate Liidu arutluskoosolekutel vaikinud Pärt hakkas aeg-ajalt arvamust avaldama, temas oli uut enesekindlust. Vaimsest kontsentreeritusest andsid märku aasta septembris eetrisse jõudnud raadiosaates kõlanud autori selgitused esimene kord üldse, kui avalikkus sai aimu helilooja mõttetrajektoorist (Pärt oli varem vältinud intervjuusid). Tema vastus saatejuhi küsimusele, kuidas ta mõistab progressi muusikas, on täispikkuses trükitud Paul Hillieri raamatus Arvo Pärt (1997), samuti aastal ilmunud kogumikus Kuus Eesti tänase muusika loojat. Muu hulgas räägib Pärt seal nii: Kunst peaks tegelema just igaveste küsimustega, mitte aga ajama ainult tänapäeva asju [- - -] Õieti kunst polegi ju midagi muud, kui mõtete või vaimsete väärtuste valamine kunstile omasesse vormi, nende väljendamine kunstile omaste vahenditega. 6 Ning ta lisas, et tarkus seisneb kõige taandamises, üleliigse ära viskamises. Ta rääkis ühest, mis on kõikide murdude, kaasaegade ja elude õige lahendus. Saatejuht Ivalo Randalu jättis targu saatesse panemata ja peitis oma kappi lindi ühe intervjuulõiguga. Selliste sõ- 66

9 Neeme Järvi tormilisel aastal aastatel mitu olulist Arvo Pärdi teoste esiettekannet teinud dirigent süstis oma energiat ka Credo esiettekandesse. See helitöö oli Pärdi elus vähemalt sama pöördeline kui kümnendi algusse jäänud Nekroloog. Foto ETMMi kogust nadega saade ei oleks 1960-ndate lõpu Nõukogude Eestis mingil juhul pääsenud eetrisse. Randalu oli vestluskaaslaselt küsinud tema kõige olulisemate eeskujude ja mõjutajate kohta. Muidugi Kristus, ütles Pärt kõhklemata, sest tema lahendas oma murru ideaalselt, jumalikult. 7 Alles tagantjärele ilmnes, et Arvo Pärdi 33. sünnipäeval eetris olnud raadiosaade Looming ja aeg kätkes võtit nii Credo mitmetähenduslikkuse mõistmiseks kui ka selgitas üldisemalt seda, mis toimus Arvo Pärdi muusikaga hiljem. Credo ettekanne aasta novembris tõi Arvo Pärdi religioosse maailmatunnetuse julgelt ja ausalt avalikkuse ette. Sellele vahetult järgnenut on vahel nimetatud küll skandaaliks, kuid pigem meenutab see Nekroloogi ümber toimunud protsessi selles mõttes, et taas rivistus teost kaitsma või vähemalt seda tunnustama käputäis inimesi, kelle ühe ajendina võis aimata reeglitele vastu astumist, protesti süsteemi vastu. Ent Credo omandas laiema kõlapinna, võimalik, et selle jälg oli sügavam. Kui Nekroloogi teema oli üleval paar aastat ja jõudis nii ametlikesse dokumentidesse kui ka ajakirjandusse, siis Credo ümber toimuv summutati kiiresti ja teos jäi avalikkuse eest põhiliselt varju. See eksimus oli suurem ja ohtlikum. Nagu ütles tuntud Moskva muusikateoreetik Juri Holopov aastaid hiljem: Jumal ja Jeesus Kristus olid teater muusika kino 67

10 lased kui Boulez või Webern. 8 Heliloojate Liidu juhatus koos parteiliste külalistega arutas probleemi alles kolm kuud pärast ettekannet, kuid neil ei õnnestunud Arvo Pärti oma seisukohtadest ja teosega väljaöeldust taganema sundida. Nendes oludes nõudis enda tõekspidamiste juurde jäämine vaprust. Praktiliselt kõik, kes sel ajal kultuuri vallas tegutsedes avalikkuse ette jõudsid, olid pidanud süsteemi ees tegema kompromisse ja alandavaid järeleandmisi. Mõni kannatas selle all, mõni mitte. Pärt säilitas sirge selja ja oli allumatu, mis ei jäänud karistuseta. Credo kadus kõigist ametlikest aruannetest ja eesti muusikas valminud teoste loeteludest, nagu poleks sellist teost kunagi eksisteerinud. Taas üritasid Pärdi nime vältida partei ideoloogiatöö mõjusfääris olevad ajalehed, nagu oli kord juba juhtunud 1960-ndate keskel. Mõnda aega ei kõlanud tema muusika ei raadioeetris ega kontserdisaalides. Kuid Heliloojate Liidust teda välja ei heidetud. Teda tõugati eemale, ta ise tõmbus tagasi. Credoga algas Arvo Pärdi heliloojategevuses suur muutus, pikk otsing, kus välised tegurid ja keskkond ei mänginud enam niisugust rolli nagu 1960-ndate algupoolel. Järgneva kaheksa aasta jooksul jõudis esituseni vaid kaks teost, Kolmas sümfoonia ja vokaalsümfooniline Laul armastatule. Viimasega kaasnes Arvo Pärdil rahulolematus niisugusel määral, et ta kustutas selle hiljem oma teoste nimistust. Ka tema eraelus toimusid suured muutused. Ta lahutas ja abiellus uuesti. Tema kõrvale tuli oluline mõttekaaslane Nora Pärt. Selle perioodi otsingut loomingus on mõnikord võrreldud kõrbe ületamisega, kus teekonna alguses pole teada, kas teisel pool kuhugi üldse välja jõutaksegi. Elu on kaalul. Kuid ühel aasta päikeselisel veebruarihommikul kirjutas Arvo Pärt noodipaberile klaveripala, mis hiljem sai nimeks Aliinale. Koos tintinnabuli-helinaga pani ta lootusrikkalt jala teisele kaldale maha. Väljapääs. Vanamuusika Arvo Pärdi huvi varajase muusika vastu saatis teda olulise kaaslasena kogu vaikimisperioodi vältel ning oli ka tintinnabuli-süsteemi üks vundamendikivi. Tema enda kinnitusel sai see huvi alguse juba enne Credo valmimist. Pärt ja Kuldar Sink hakkasid koos otsima barokieelse muusika kohta võõrkeelset kirjandust, noote ja heliplaate. Konservatooriumi muusikaajaloo kursuses seda perioodi küll puudutati põgusalt, kuid ilma korralike helinäideteta, pealegi peeti vanamuusikat hilisema helikunstiga võrreldes alaväärseks. Vähe tähtis polnud fakt, et suur osa sellest mineviku muusikast oli religioosne ning seetõttu nõukogude kultuuripildis automaatselt kõrvale tõrjutud. Esimesed arvestatavad katsetused esitada renessansiaegset vokaalmuusikat leidsid Eestis aset aastal. Samal aastal käis Tallinnas mitu välisesinejat vanamuusika kavadega. Pöördeliseks kujunes aga Andrei Volkonski ansambli Madrigal kontsert aasta algul. Volkonski ise on väitnud, et Arvo Pärt sai just temalt tõuke liikuda vanamuusika suunas. Kuulajatest pilgeni Madrigali kontsert osutas varajase muusika populaar- 68

11 1970. aastate lõpp. Eemaldumine Ühiskonnakorraldus, poliitiline süsteem ja keskkond mõjutasid tintinnabuli-perioodil Arvo Pärti juba suhteliselt vähe. Ja tal lubati tegutseda otsekui omaette liivakastis nõuko- keelne artikkel käes, juurdleb Arvo Pärt aasta veebruaris Eesti NSV Heliloojate Liidu kongressi kõnetoolist Toompeal identiteedikriisi üle: kes ta siis on dissident-helilooja, keda ametimehed ei luba välismaale oma muusika ettekandeid kuulama või nende ametimeeste poolt tiitlite ja preemiatega pärjatud paipoiss-komponist? susele. Raadioeeter reageeris samuti vanamuusika sai järjest rohkem eetriaega. Tõenäoline, et just saatest Õhtumuusikat vanadelt meistritelt kuuliski Arvo Pärt mõne aja pärast katkendit ühest gregooriuse koraalist. Dorian Su- kirjeldab ta, kuidas üritas hiljem gregoriaani noote uurides meloodialiini klaveril järele mängida, kuid tundis, et ei pääse sellele lakoonilisele muusikale ligi. Tunnetus vajas küpsemisaega. Samamoodi aeglaselt, kobavaid samme tehes otsis ta nendel aastatel oma muusikale uusi väljendusvahendeid aasta paiku tutvus Pärt seitsmeteistaastase Andres Mustoneniga, kellel oli nagu temalgi lindi- ja plaadikogu vanamuusikaga. Kui Mustonen läks konservatooriumi viiulit õppima, asutas ta aasta sügisel vanamuusikaansambli Hortus Musicus, mille kontserdid said mõne aasta pärast publikumagnetiks. Sellele järgnes üleliiduline tuntus ja mitu heliplaati pärast tintinnabuli-avastust oma muusikaga kontserdilavadele naasis, oli Hortus Musicus talle juba sama oluline partner nagu mõttekaaslased Moskvast ja teistest liiduvabariikidest. teater muusika kino 69

12 gudeteemaliste muusikateoste plaani täitmisel ei loodetud temalt enam abi. Võrreldes 1960-ndatega oli toimunud teinegi oluline muutus. Pärt ei heitnud enam trotsivaid väljakutseid kultuuriametnikele (ühe erandiga aasta veebruaris Heliloojate Liidu kongressil, kus ta pidas lühikese lööva kõne). Fookus oli nihkunud sissepoole. Tema isikliku tõeotsingu tee laiust ei määranud siis niivõrd välised tegurid, kuivõrd iseenda ületamisega kerkivad takistused. Nagu aastate algul, oli ka nüüd Pärdi uute teoste esiettekandel tavapärasest rohkem publikut. Ja jälle oli saalis palju noori. Tema uus muusika kõneles ka järgmise põlvkonnaga. Nõukogude Eesti kultuuripilt oli selleks ajaks muutunud kirevamaks ja aktiivsemaks ning kirjanduse, kunsti ja teatriga võrreldes jäi vähem dünaamiline ja elukaugem helikunst selles pildis järjest rohkem serva peale. Sinna tõrjus seda ka üleilmne noorte popmuusika laine, mis oli kerkinud 1960-ndate teisel poolel ning mille mõju oli Eestiski selgesti tunda aastate lõpul tugevnes nõukogulik ideoloogiline surve kultuurile veelgi ning aastad, kui Pärt oli perekonnaga juba Läänes, olid Eestis (kultuuris eriti) lootusetud ja sünged stagnatsiooniaastad. See Arvo Pärdi muusikat siis enam ei mõjutanud. Kasutatud materjale: Perioodika Ajalehed: Sirp ja Vasar, Rahva Hääl, Noorte Hääl, Õhtuleht, Kodumaa. Ajakirjad: Kultuur ja Elu, Noorus, Sovetskaja Muzõka. Arhiivimaterjalid Eesti Riigiarhiivi fondid: ENSV Heliloojate Liit (ERA R-1958); ENSV Kultuuriministeerium (ERA R-2078); Filharmoonia (ERA R-2078); ENSV Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee (ERA R-1590); Tallinna Riiklik Konservatoorium (ERA R-2018); Teatri ja Muusikamuuseumis paiknevad Heliloojate Liidu materjalid. Lugemissoovitusi David Caute. The Dancer Defects: The Struggle For Cultural Supermacy During The Cold War. Oxford University Press, Peter J. Schmelz. Such Freedom, If Only The Thaw. Oxford University Press, Valeria Tsenova. Underground Music From The Former USSR. Routlege, Viited: 1 Immo Mihkelsoni aastal Klassikaraadiole koostatud 14-osalisest raadiosaadete sarjast Arvo Pärt 70, 2. osa Arvo Pärt ja 2 Sealsamas. 3 Tatjana Jegorova. Soviet Film Music: An Historical Survey. London: Routledge, Immo Mihkelsoni aastal Klassikaraadiole koostatud 14-osalisest raadiosaadete sarjast Arvo Pärt 70, 4. osa Heliloojaks saamine: Optimistlikud kuuekümnendad. 5 Sealsamas. 6 Lõike Ivalo Randalu raadiointervjuust Arvo Pärdiga (11. IX 1968, ASCDR-1716, ERRi heliarhiiv). Ilmunud ajalehes Sirp ja Vasar 22. XI 1968 Merike Vaitmaa artiklis Sümfooniakontserdilt. 7 ASCDR-1716, ERRi heliarhiiv. 8 Holopov, J. N. Autsaider sovetskoi muzõki: Alemdar Karamanov. Muzõka iz bõvšego SSSR, väljaanne 1. Moskva: Kompozitor, 1994, lk

JOSEPH CONRAD '1 LORD JIM ROMAAN. Inglise keelest tõlkinud A. H. TAMMSAARE EESTI KIRJANDUSE SELTSI TARTU 1931

JOSEPH CONRAD '1 LORD JIM ROMAAN. Inglise keelest tõlkinud A. H. TAMMSAARE EESTI KIRJANDUSE SELTSI TARTU 1931 0 JOSEPH CONRAD '1 LORD JIM ROMAAN Inglise keelest tõlkinud A. H. TAMMSAARE EESTI KIRJANDUSE SELTSI TARTU 1931 KIRJASTUS Trükikoda Ed. Bergmann, Tartui. Autorilt. Kui see romaan ilmus esimest korda raamatuna,

More information

TAGASIVÕITMINE! JUMAL TAHAB SIND TAGASI 2015 NOORTE PALVENÄDALA LOENGUD BALVIN JA ANNET BRAHAM

TAGASIVÕITMINE! JUMAL TAHAB SIND TAGASI 2015 NOORTE PALVENÄDALA LOENGUD BALVIN JA ANNET BRAHAM TAGASIVÕITMINE! JUMAL TAHAB SIND TAGASI BALVIN JA ANNET BRAHAM KAHEKSA JUTLUST, ET TULETADA MEILE MEELDE JEESUST JA INNUSTADA MEID ÜHINEMA TEMAGA TAGASIVÕITMISE TÖÖS. 2015 NOORTE PALVENÄDALA LOENGUD Noorte

More information

Tartu Ülikool. Filosoofia teaduskond. Ajaloo õppekava. Kunstiajaloo õppetool. Elo Hermann RENÉ MAGRITTE JA TEMA MÕJUD TOOMAS VINDI LOOMINGUS

Tartu Ülikool. Filosoofia teaduskond. Ajaloo õppekava. Kunstiajaloo õppetool. Elo Hermann RENÉ MAGRITTE JA TEMA MÕJUD TOOMAS VINDI LOOMINGUS Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Ajaloo õppekava Kunstiajaloo õppetool Elo Hermann RENÉ MAGRITTE JA TEMA MÕJUD TOOMAS VINDI LOOMINGUS Bakalaureusetöö Juhendajad: Tõnis Tatar Eik Hermann Tartu 2014 Sisukord

More information

Jumala Lubadus Aabrahamile

Jumala Lubadus Aabrahamile Piibel Lastele Esindab Jumala Lubadus Aabrahamile Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Byron Unger; Lazarus Muudatud: M. Maillot; Tammy S. Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org

More information

Mees saadatud Jumalalt

Mees saadatud Jumalalt Piibel Lastele Esindab Mees saadatud Jumalalt Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Byron Unger; Lazarus Muudatud: E. Frischbutter; Sarah S. Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org

More information

Jeesus elab! Tere armsad sõbrad! Ülistusõhtu

Jeesus elab! Tere armsad sõbrad! Ülistusõhtu EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 4 (46) Hind 1 Aprill 2012 LEHES Risti vägi - Jeesus Jumala Tall Dr Jürgen Bühler... 2 Rõõmustu temast vaatamata kõigele! Rob Hotchkin... 3 Kuidas teiste teenimise läbi

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Maria Gertsjak From Sunrise to Midnight Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: lektor Sirje Medell Kaitsmisele

More information

Eine murul. Ühe animafilmi tekst ja kontekst

Eine murul. Ühe animafilmi tekst ja kontekst Film, ruum ja narratiiv: Mis juhtus Andres Lapeteusega? ning Viini postmark Eine murul. Ühe animafilmi tekst ja kontekst Artikkel käsitleb Priit Pärna joonisfilmi Eine murul (1987) kui üht perestroikakino

More information

Mu armsad vennad ja õed!

Mu armsad vennad ja õed! NOVEMBER 2011 ESIMESE PRESIDENTKONNA Sõ NUM Seiske pühades paikades Taevaisaga suhtlemine läbi meie palvete ja Tema inspiratsiooni on vajalik, et me saaksime hakkama elu tormide ja katsumustega. Mu armsad

More information

Palvetades hilise. vihma pärast! Ühispalveks. Väike käsiraamat

Palvetades hilise. vihma pärast! Ühispalveks. Väike käsiraamat Palvetades hilise vihma pärast! Väike käsiraamat Ühispalveks Sisu: 1. Miks palvetada vihma pärast?...2 2. Miks ühispalve?...4 3. Mis on ühispalve?...6 4. Kuidas alustada ühispalvega...7 4.1. Kiitus ja

More information

E H I T U S K I N N I S V A R A M A T E R JALID TEHN O L O O G I A T E H N I K A. VALMINUD ON MUDELPROJEKTEERIMISE JUHENDMATERJAL lk 42.

E H I T U S K I N N I S V A R A M A T E R JALID TEHN O L O O G I A T E H N I K A. VALMINUD ON MUDELPROJEKTEERIMISE JUHENDMATERJAL lk 42. E H I T U S K I N N I S V A R A M A T E R JALID TEHN O L O O G I A T E H N I K A NOVEMBER 2013 NR 11 (182) DIGIEDUET: UUS MULTI- KEELNE EHITUSTEABE INFOBAAS lk 12 VALMINUD ON MUDELPROJEKTEERIMISE JUHENDMATERJAL

More information

ANTS LAIKMAA. RAHVUSLANE JA DÄNDI

ANTS LAIKMAA. RAHVUSLANE JA DÄNDI ANTS LAIKMAA. RAHVUSLANE JA DÄNDI 53 ANTS LAIKMAA. RAHVUSLANE JA DÄNDI LIIS PÄHLAPUU Kumu kunstimuuseumi programmijuht-kuraator liis.pahlapuu@ekm.ee 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu oli plahvatuslik:

More information

TEE KRISTUSE JUURDE. Ellen G. White. Copyright 2012 Ellen G. White Estate, Inc.

TEE KRISTUSE JUURDE. Ellen G. White. Copyright 2012 Ellen G. White Estate, Inc. TEE KRISTUSE JUURDE Ellen G. White 1991 Copyright 2012 Ellen G. White Estate, Inc. Information about this Book Overview This ebook is provided by the Ellen G. White Estate. It is included in the larger

More information

Jumal Proovib Aabrahami Armastust

Jumal Proovib Aabrahami Armastust Piibel Lastele Esindab Jumal Proovib Aabrahami Armastust Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Byron Unger; Lazarus Muudatud: M. Maillot; Tammy S. Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org

More information

TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID SUURIM IME JEESUS. Roy Adams

TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID SUURIM IME JEESUS. Roy Adams TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID SUURIM IME JEESUS Roy Adams Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond 2008 Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid valmistab ette SPA Peakonverentsi

More information

Pühitsuselu astmed. Evan Roberts. Eessõna. Neile, kes igatsevad omas waimulikus elus Kristuse täiuse järele Walguse kirjastus, Kodu 18, Tallinn

Pühitsuselu astmed. Evan Roberts. Eessõna. Neile, kes igatsevad omas waimulikus elus Kristuse täiuse järele Walguse kirjastus, Kodu 18, Tallinn Evan Roberts Pühitsuselu astmed Neile, kes igatsevad omas waimulikus elus Kristuse täiuse järele Walguse kirjastus, Kodu 18, Tallinn Eestistanud G. Henny A. Mattieseni trükikoda o/ü., Tartu 1933 Eessõna

More information

V NU PERFORMANCE FESTIVAL: SO FAR SO GOOD ETENDUSKUNSTIDE FESTIVAL

V NU PERFORMANCE FESTIVAL: SO FAR SO GOOD ETENDUSKUNSTIDE FESTIVAL 19. 22. november 2014 Tallinn V NU PERFORMANCE FESTIVAL: SO FAR SO GOOD ETENDUSKUNSTIDE FESTIVAL SO FAR SO GOOD NU Performance Festival toimub juba viiendat korda. Esimese väljalaske puhul, 2005. aastal

More information

PIIBLI ALUSED ÕPPEMATERJAL MIS AVAB TÕELISE KRISTLUSE RÕÕMU JA RAHU MAAILMA. DUNCAN HEASTER

PIIBLI ALUSED ÕPPEMATERJAL MIS AVAB TÕELISE KRISTLUSE RÕÕMU JA RAHU MAAILMA. DUNCAN HEASTER PIIBLI ALUSED ÕPPEMATERJAL MIS AVAB TÕELISE KRISTLUSE RÕÕMU JA RAHU MAAILMA DUNCAN HEASTER www.carelinks.net info@carelinks.net SISSEJUHATUS Iga inimene, kes on hakanud uskuma Jumala olemasolusse ja on

More information

KIRI EFESLASTELE SUHETE EVANGEELIUM

KIRI EFESLASTELE SUHETE EVANGEELIUM TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID KIRI EFESLASTELE SUHETE EVANGEELIUM John M. Fowler Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond 2005 Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid

More information

Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris

Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris Kumu sügiskonverents 2015 Koostöös Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudiga 22.10. 24.10.2015 KUMU KUNSTIMUUSEUMI

More information

JEESUS LÄBI MARKUSE SILMADE

JEESUS LÄBI MARKUSE SILMADE TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID JEESUS LÄBI MARKUSE SILMADE William G Johnsson Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond 2005 Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid valmistab

More information

3 FILMI 24 KEELT 28 RIIKI. Sophia Olsson SAMEBLOD (SAMI BLOOD) Režissöör: Amanda Kernell Rootsi, Norra, Taani EUROOPA PARLAMENT TOETAB KULTUURI

3 FILMI 24 KEELT 28 RIIKI. Sophia Olsson SAMEBLOD (SAMI BLOOD) Režissöör: Amanda Kernell Rootsi, Norra, Taani EUROOPA PARLAMENT TOETAB KULTUURI 3 FILMI 24 KEELT 28 RIIKI SAMEBLOD (SAMI BLOOD) Režissöör: Amanda Kernell Rootsi, Norra, Taani EUROOPA PARLAMENT TOETAB KULTUURI SAMEBLOD (SAMI BLOOD) REŽISSÖÖR: AMANDA KERNELL Vana naine sõidab koos pojaga

More information

KUIDAS TUNDA JUMALAT

KUIDAS TUNDA JUMALAT Ja te otsite Mind ja leiate Minu, kui te nõuate Mind kõigest oma südamest! KUIDAS TUNDA JUMALAT KUIDAS TUNDA JUMALAT Nii nagu Aabraham oli Jumala Sõber alistumise ja sõnakuulelikkuse läbi, võid ka sina

More information

PESAst koorunud Best from the nest

PESAst koorunud Best from the nest PESAst koorunud Best from the nest Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond 2011 2016 PESAst koorunud Best from the nest 2011 2016 PESA arendusprogramm PESA on ainulaadne loomeettevõtjaile

More information

Ja te otsite Mind ja leiate Minu, kui te nõuate Mind kõigest oma südamest! KUIDAS TUNDA JUMALAT

Ja te otsite Mind ja leiate Minu, kui te nõuate Mind kõigest oma südamest! KUIDAS TUNDA JUMALAT Ja te otsite Mind ja leiate Minu, kui te nõuate Mind kõigest oma südamest! KUIDAS TUNDA JUMALAT KUIDAS TUNDA JUMALAT Nii nagu Aabraham oli Jumala Sõber alistumise ja sõnakuulelikkuse läbi, võid ka sina

More information

12. PÖFFI ARMASTUSFILMIDE FESTIVAL Tartus

12. PÖFFI ARMASTUSFILMIDE FESTIVAL Tartus 12. PÖFFI ARMASTUSFILMIDE FESTIVAL 7. 12.08 Tartus 1 FESTIVALI FESTIVAL FILM PROGRAMME ESMASPÄEV / MONDAY, 7.08 21.45 FESTIVALI AVAMINE / FESTIVAL OPENING / Raekoja plats 22.00 TAGASI POLE VAJA / KEEP

More information

POLIITIKA. Jüri mälumängu küsimused LOODUS JA GEOGRAAFIA

POLIITIKA. Jüri mälumängu küsimused LOODUS JA GEOGRAAFIA Jüri mälumängu küsimused 11.02.2009 LOODUS JA GEOGRAAFIA 1. Hoidke silmad lahti, siis näete palju. Hoidke kõrvad lahti, siis kuulete palju. Ärge võõrduge loodusest. Lapsed tunnevad automarke, aga naksurit

More information

Aafrika rahvajutud religioonietnoloogilise allikana bulsa (Põhja-Ghana) pärimuse näitel. II

Aafrika rahvajutud religioonietnoloogilise allikana bulsa (Põhja-Ghana) pärimuse näitel. II Aafrika rahvajutud religioonietnoloogilise allikana bulsa (Põhja-Ghana) pärimuse näitel. II Rüdiger Schott 7. Surm, surnud ja vaimud bulsa juttudes Tihnikut nimetatakse jutus BUL-E0654 ka surnute (ainult

More information

MUUSIKAÜRITUSTE INFOPORTAALI KONTSEPTUAALNE DISAIN

MUUSIKAÜRITUSTE INFOPORTAALI KONTSEPTUAALNE DISAIN Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut MUUSIKAÜRITUSTE INFOPORTAALI KONTSEPTUAALNE DISAIN Seminaritöö Autor: Alina Nurk Juhendaja: Hans Põldoja Autor:... 2016 Juhendaja:... 2016 Instituudi direktor:...

More information

SALVAGE EXCAVATIONS ON THE EARLY MODERN AGE RURAL CEMETERY OF EASSALU (FORMER VANAKÜLA)

SALVAGE EXCAVATIONS ON THE EARLY MODERN AGE RURAL CEMETERY OF EASSALU (FORMER VANAKÜLA) ArchAeologicAl Fieldwork in estonia 2013, 183 192 SALVAGE EXCAVATIONS ON THE EARLY MODERN AGE RURAL CEMETERY OF EASSALU (FORMER VANAKÜLA) ANDRES TVAURI and ANU KIVIRÜÜT Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia

More information

DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1

DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 LUU- JA SARVESEMED EESTI ARHEOLOOGILISES LEIUMATERJALIS VIIKINGIAJAST KESKAJANI BONE AND

More information

ARHEOLOOGIA EESTI-INGLISE VALIKSÕNASTIK

ARHEOLOOGIA EESTI-INGLISE VALIKSÕNASTIK TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND GERMAANI, ROMAANI JA SLAAVI FILOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA EESTI-INGLISE VALIKSÕNASTIK Magistriprojekt Kätlin Jansons Juhendajad lektor Piret Rääbus doktorant Liis

More information

Tartu MV mälumängus ( küsimused Artes Terrae: Mart Kiisk, Rein Hiob, Veiko Tonts, Mart Hiob)

Tartu MV mälumängus ( küsimused Artes Terrae: Mart Kiisk, Rein Hiob, Veiko Tonts, Mart Hiob) Tartu MV mälumängus 03.11.2010 ( küsimused : Mart Kiisk, Rein Hiob, Veiko Tonts, Mart Hiob) 1 Eesti esimeseks aasta linnuks valiti 1995. aastal rukkirääk. Kes on käesoleva, 2010. aasta linnud? 2 Meie planeedi

More information

Mis asi on "Must Henna?" Catherine Cartwright-Jones c 2003

Mis asi on Must Henna? Catherine Cartwright-Jones c 2003 1 Mis asi on "Must Henna?" Catherine Cartwright-Jones c 2003 Henna EI OLE must. Sellele vaatamata müüakse paljusid asju musta henna sildi all ning paljudest asjadest arvatakse, et need on must henna. Mõned

More information

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Duac Gel, 10 mg/g + 50 mg/g geel Klindamütsiin, bensoüülperoksiid

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Duac Gel, 10 mg/g + 50 mg/g geel Klindamütsiin, bensoüülperoksiid Pakendi infoleht: teave kasutajale Duac Gel, 10 mg/g + 50 mg/g geel Klindamütsiin, bensoüülperoksiid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Hoidke infoleht

More information

NÕUKOGUDE LIIDU 1939/40. AASTA BALTI- POLIITIKA VENEMAAL ILMUNUD UUSIMAS KIRJANDUSES

NÕUKOGUDE LIIDU 1939/40. AASTA BALTI- POLIITIKA VENEMAAL ILMUNUD UUSIMAS KIRJANDUSES Acta Historica Tallinnensia, 2008, 12, 75 86 doi: 10.3176/hist.2008.1.04 NÕUKOGUDE LIIDU 1939/40. AASTA BALTI- POLIITIKA VENEMAAL ILMUNUD UUSIMAS KIRJANDUSES Magnus ILMJÄRV Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut,

More information

Three medieval and early modern hoards from Pugritsa village, historical Võrumaa

Three medieval and early modern hoards from Pugritsa village, historical Võrumaa Archaeological Fieldwork in Estonia 2016, 81 92 Three medieval and early modern hoards from Pugritsa village, historical Võrumaa Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond (University

More information

Holokausti müüdist. Auschwitz -Birkenau Oswiecim

Holokausti müüdist. Auschwitz -Birkenau Oswiecim Holokausti müüdist. Holokausti müüdi algusele, st. mürkgaasidega hukatud kuus miljonit juuti - teise maailmasõja aegsetes saksa surmalaagrites mürgitatud ja krematooriumites põletatud juutidele, pandi

More information

PEITLEID LÕHAVERE LINNAMÄELT. Silvia Laul Ülle Tamla

PEITLEID LÕHAVERE LINNAMÄELT. Silvia Laul Ülle Tamla PEITLEID LÕHAVERE LINNAMÄELT Silvia Laul Ülle Tamla Silvia Laulu mälestuseks Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 10 PEITLEID LÕHAVERE LINNAMÄELT Käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest Silvia Laul Ülle Tamla

More information

Kivijärve kuljustega noatuped

Kivijärve kuljustega noatuped TARTU ÜLIKOOL Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusliku käsitöö osakond Margit Keeman Kivijärve kuljustega noatuped Diplomitöö Juhendajad: Riina Rammo, MA Egge Edussaar-Harak, MA Kaitsmisele lubatud (Juhendaja

More information

Rändurid. The Travellers Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis

Rändurid. The Travellers Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis 25.08.2017 28.01.2018 Rändurid Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis The Travellers Voyage and Migration in New Art from Central and Eastern Europe Näitus Kumu kunstimuuseumis Exhibition

More information

The earliest well in Estonia? Archaeological studies at Põltsamaa Kuningamägi, central Estonia

The earliest well in Estonia? Archaeological studies at Põltsamaa Kuningamägi, central Estonia Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 65 72 The earliest well in Estonia? Archaeological studies at Põltsamaa Kuningamägi, central Estonia Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond (Estonian Literary

More information

Rooma tooteid Baltikumis

Rooma tooteid Baltikumis TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Jekaterina Štšogoleva Rooma tooteid Baltikumis Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Aivar Kriiska TARTU 2009 Sisukord Sissejuhatus... 3 1.

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava. Liina Karelson

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava. Liina Karelson Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Liina Karelson ÕPETAJATE HINNANGUD 3D-PRINTERI KUI KAASAEGSE DIGITEHNOLOOGILISE VAHENDI KASUTAMISELE ÕPPETÖÖS

More information

Ristripatsid Eesti sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused?

Ristripatsid Eesti sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused? Ristripatsid Eesti 12. 13. sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused? Tuuli Kurisoo Ristripatsid on ühed kõige enam uurijate tähelepanu pälvinud sümboltähendusega esemed Eesti arheoloogilises

More information

Saka Late Viking Age silver hoard from north-east Estonia

Saka Late Viking Age silver hoard from north-east Estonia Archaeological Fieldwork in Estonia 2015, 113 120 Saka Late Viking Age silver hoard from north-east Estonia Ülle Tamla Tallinna Ülikool, arheoloogia teaduskogu (Archaeological Research Collection of Tallinn

More information

Investigation of Late Iron Age occupation layers in Viljandi Castle park

Investigation of Late Iron Age occupation layers in Viljandi Castle park Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 123 132 Investigation of Late Iron Age occupation layers in Viljandi Castle park Heiki Valk and Eve Rannamäe Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia

More information

SPEARHEADS FROM KOHTLA-VANAKÜLA FIND: REFINING EARLY IRON AGE (500 BC AD 550) SPEARHEAD TYPO-CHRONOLOGY IN THE EASTERN BALTIC

SPEARHEADS FROM KOHTLA-VANAKÜLA FIND: REFINING EARLY IRON AGE (500 BC AD 550) SPEARHEAD TYPO-CHRONOLOGY IN THE EASTERN BALTIC Estonian Journal of Archaeology, 2018, 22, 1, 32 50 https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.03 SPEARHEADS FROM KOHTLA-VANAKÜLA FIND: REFINING EARLY IRON AGE (500 BC AD 550) SPEARHEAD TYPO-CHRONOLOGY IN THE

More information

LATE BRONZE AGE BONE CRAFTING IN THE EASTERN BALTIC: STANDARDIZATION OF ARTEFACT TYPES AND INDIVIDUAL INGENUITY 1

LATE BRONZE AGE BONE CRAFTING IN THE EASTERN BALTIC: STANDARDIZATION OF ARTEFACT TYPES AND INDIVIDUAL INGENUITY 1 Estonian Journal of Archaeology, 2013, 17, 1, 24 37 doi: 10.3176/arch.2013.1.02 LATE BRONZE AGE BONE CRAFTING IN THE EASTERN BALTIC: STANDARDIZATION OF ARTEFACT TYPES AND INDIVIDUAL INGENUITY 1 The aim

More information

I V CENTURY MIDDLE KAMA TARASOVO BURIAL GROUND A UNIQUE MONUMENT OF ANCIENT UDMURTS

I V CENTURY MIDDLE KAMA TARASOVO BURIAL GROUND A UNIQUE MONUMENT OF ANCIENT UDMURTS Estonian Journal of Archaeology, 2017, 21, 2, 186 215 https://doi.org/10.3176/arch.2017.2.05 I V CENTURY MIDDLE KAMA TARASOVO BURIAL GROUND A UNIQUE MONUMENT OF ANCIENT UDMURTS The Tarasovo burial ground

More information

SURMAAEGSETE VIGASTUSTEGA KOLJU HAAPSALU TOOMKIRIKUST 1

SURMAAEGSETE VIGASTUSTEGA KOLJU HAAPSALU TOOMKIRIKUST 1 SURMAAEGSETE VIGASTUSTEGA KOLJU HAAPSALU TOOMKIRIKUST 23 SURMAAEGSETE VIGASTUSTEGA KOLJU HAAPSALU TOOMKIRIKUST 1 MARTIN MALVE Tartu ülikooli arheoloogia doktorant, luu-uurija martinmalve@gmail.com 1980.

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Eve Varik EESTI ROOSITUD SÕRMKINDAD 19. SAJANDIL Lõputöö Juhendaja : MA Kristi Jõeste Kaitsmisele lubatud..

More information

4222_100_4208_1_FrontCover_A5_fc.pdf 1 6/18/15 12:15 PM. Lumea SC1995

4222_100_4208_1_FrontCover_A5_fc.pdf 1 6/18/15 12:15 PM. Lumea SC1995 4222_100_4208_1_FrontCover_A5_fc.pdf 1 6/18/15 12:15 PM Lumea SC1995 2 3 9 8 5 4 1 10 11 7 6 13 14 12 English Eesti Latviešu Lietuviškai 6 English Welcome Welcome to the beauty world of Lumea! You are

More information

JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1507-o

JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1507-o JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON OTSUS nr 1507-o Tallinnas 27. märtsil 2017 Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, koosseisus Evelyn Hallika (eesistuja), Rein Laaneots ja Sulev Sulsenberg,

More information

NEW INTERESTING PREHISTORIC COIN FINDS IN 2013

NEW INTERESTING PREHISTORIC COIN FINDS IN 2013 ArchAeologicAl Fieldwork in estonia 2013, 221 228 NEW INTERESTING PREHISTORIC COIN FINDS IN 2013 MAURI KIUDSOO Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut (Institute of History, Tallinn University), Rüütli 6, 10130

More information

Must tuul, valge lumi

Must tuul, valge lumi Must tuul, valge lumi CHARLES CLOVER MUST TUUL, VALGE LUMI UUE VENE NATSIONALISMI TÕUS Inglise keelest tõlkinud Jana Linnart Originaali tiitel: Charles Clover Black Wind, White Snow: The Rise of Russia

More information

VIKING AGE HOARD FROM KINKSI, COUNTY OF LÄÄNEMAA

VIKING AGE HOARD FROM KINKSI, COUNTY OF LÄÄNEMAA VIKING AGE HOARD FROM KINKSI, COUNTY OF LÄÄNEMAA ÜLLE TAMLA, MAURI KIUDSOO and TARVI TOOME Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut (Institute of History, Tallinn University), Rüütli 6, 10130 Tallinn, Estonia;

More information

Sissejuhatus. Toomas Hiio

Sissejuhatus. Toomas Hiio Sissejuhatus Toomas Hiio 2012. aasta mais pidas Eesti sõjamuuseum oma aastakonverentsi, mille teemad olid sedakorda ajendatud Napoleoni sõjakäigust Venemaale 200 aastat varem. Ehkki ühegi Napoleoni sõduri

More information

Pop Up Gift Card Boxes

Pop Up Gift Card Boxes Pop Up Gift Card Boxes C o n te n t s Ic e C ol l e c t io n............................ 2 Ma tte C ol l e c t io n............................ 2 Me t a l l i c & Emb o s s e d C olle c ti on..........

More information

ARCHAEOLOGICAL TEST EXCAVATIONS AT THE MESOLITHIC AND IRON AGE SETTLEMENT SITE JÄGALA-JOA IV

ARCHAEOLOGICAL TEST EXCAVATIONS AT THE MESOLITHIC AND IRON AGE SETTLEMENT SITE JÄGALA-JOA IV ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2013, 45 54 ARCHAEOLOGICAL TEST EXCAVATIONS AT THE MESOLITHIC AND IRON AGE SETTLEMENT SITE JÄGALA-JOA IV AIVAR KRIISKA and KAAREL SIKK Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia

More information

Innovaatilised Järvamaa ettevõtted

Innovaatilised Järvamaa ettevõtted Paide Gümnaasium Innovaatilised Järvamaa ettevõtted Junior Achievement Eesti konkursitöö Kelli Lukas 11 klass Juhendaja : Elbe Metsatalu Paide Gümnaasiumi õpetaja Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3

More information

a child talks when a chicken takes a pee?

a child talks when a chicken takes a pee? Story 1 a child talks when a chicken takes a pee? In times gone by, a well-behaved child had first and foremost to be quiet and polite. What have young artists aged between just fourteen and nineteen got

More information

Väiketootjatele tähelepanu suunamine Gotlandil. Hiiumaa 24 nov 2010

Väiketootjatele tähelepanu suunamine Gotlandil. Hiiumaa 24 nov 2010 Väiketootjatele tähelepanu suunamine Gotlandil Hiiumaa 24 nov 2010 Väiketootjatele tähelepanu suunamine Gotlandil Dispositsioon: Rootsi riigi toidumaa projekt Natukene Gotlandist Maamajandusselts ja nõustamine

More information

NYDA hävitab. täid ja tingud

NYDA hävitab. täid ja tingud NYDA hävitab täid ja tingud Peatäi (Pediculus humanus) Tiivutu putukas Seesamiseemne suurune (2-3 mm) Eluks vajab verd, mida imeb inimese peanahast Ilma verd imemata ei suuda elada kauem kui 55 tundi Ei

More information

PENDANTS OF ST. ANTHONY CROSS WITH THE CRUCIFIXION FROM ESTONIA POSSIBLE BADGES OF A FOLK PILGRIMAGE

PENDANTS OF ST. ANTHONY CROSS WITH THE CRUCIFIXION FROM ESTONIA POSSIBLE BADGES OF A FOLK PILGRIMAGE Estonian Journal of Archaeology, 2013, 17, 2, 123 138 doi: 10.3176/arch.2013.2.02 PENDANTS OF ST. ANTHONY CROSS WITH THE CRUCIFIXION FROM ESTONIA POSSIBLE BADGES OF A FOLK PILGRIMAGE In 1951 a small tin

More information

Elektrilevi OÜ Kehtiv alates: Dokumendi tähis: P341 / 2 Kinnitas: A.Pihlak Ülemdokument: P11

Elektrilevi OÜ Kehtiv alates: Dokumendi tähis: P341 / 2 Kinnitas: A.Pihlak Ülemdokument: P11 (0,4 20) kv VÕRGUSTANDARD 0,4 kv ÕHULIINID 1. Eesmärgid ja kasutusala Standard sätestab nõuded 0,4/0,23 kv (edaspidi: madalpinge) liinide projekteerimiseks ja ehitamiseks, annab põhimõtted detailide ja

More information

Women s Storm-Fit Jacket

Women s Storm-Fit Jacket Riided / Clothes Women s Storm-Fit Jacket Nike Storm-FIT kategooria: veekindel, tuulekindel ja kerge kokku lappida / Nike Storm-FIT category: waterproof, windproof and packable Suletud õmblused / seam

More information

RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS

RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS TOIMETANUD MARGOT LANEMAN Tartu 2012 SISUKORD Illustratsioonide nimekiri 7 SISSEJUHATUS KRONOLOOGIA...18 KÄESOLEVAST

More information

Ingrid Ulst IN ESTONIA. Ingrid Ulst, University of Tartu, 3 Lossi St., Tartu, Estonia; Introduction

Ingrid Ulst IN ESTONIA. Ingrid Ulst, University of Tartu, 3 Lossi St., Tartu, Estonia; Introduction Estonian Journal of Archaeology, 2010, 14, 2, 153 169 doi: 10.3176/arch.2010.2.04 THE PROBLEMS OF BLACK ARCHAEOLOGY IN ESTONIA In recent years, several illegal excavations have taken place on the archaeological

More information

Rescue excavations at the pit grave cemetery of Järveküla

Rescue excavations at the pit grave cemetery of Järveküla Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 113 122 Rescue excavations at the pit grave cemetery of Järveküla Gurly Vedru MTÜ Arheoloogiakeskus, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Estonia; gurli11@mail.ee Raili Allmäe

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ENV 12718:2002 Meditsiinilised survesukad ja -sokid Medical compression hosiery EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ENV 12718:2002

More information

Pop Up Gift Card Boxes

Pop Up Gift Card Boxes Contents Ice Collection...2 Matte Collection...2 Metallic & Embossed Collection...3 Rib Collection...3 Assortment Collection...4 Tuxedo Collection...5 Christmas Memories Collection...5 Holiday Collection...6

More information

The Castle Museum opened in 1938 and is located in what used to be the old Castle

The Castle Museum opened in 1938 and is located in what used to be the old Castle Welcome to the Castle Museum York! The Castle Museum opened in 1938 and is located in what used to be the old Castle Prison. In 1068 William the Conqueror built a castle in York, which included a prison.

More information

YOR.3410 : Advanced Yoru ba I (2017 Fall)

YOR.3410 : Advanced Yoru ba I (2017 Fall) YOR.3410 : Advanced Yoru ba I (2017 Fall) Olu kọ (Instructor): Ọ gbẹńi Kọĺe O du tọĺa A ko ko i pa de (Period 7): MWF Ọ fi si (Office Location): 351 Pugh Hall Kiĺa a si (ClassVenue): TUR-B310 A ko ko ri

More information

THE SILVER HOARD FROM KÕUE

THE SILVER HOARD FROM KÕUE ArchAeologicAl Fieldwork in estonia 2013, 211 220 THE SILVER HOARD FROM KÕUE ÜLLE TAMLA and MAURI KIUDSOO Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut (Institute of History, Tallinn University), Rüütli 6, 10130

More information

Archaeological fieldwork at Viidumäe cult site

Archaeological fieldwork at Viidumäe cult site Archaeological Fieldwork in Estonia 2015, 89 96 Archaeological fieldwork at Viidumäe cult site Marika Mägi, Riina Riiel-Mürk and Indrek Jets Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut, ajaloo, arheoloogia

More information

THE RACE COLLECTION. / / Ask more information from your local dealer:

THE RACE COLLECTION.   /   /   Ask more information from your local dealer: THE RACE COLLECTION The specific details of this brochure do not apply to any particular product supplied or offered for sale. Manufacturers reserve the right to vary specifications, including colours,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 9920:2007 Ergonomics of the thermal environment - Estimation of thermal insulation and water vapour resistance of a clothing ensemble Ergonomics of the thermal environment - Estimation

More information

PRELIMINARY RESULTS OF THE RESCUE EXCAVATION IN ST MARY S CHURCHYARD AND ITS SURROUNDINGS IN TARTU

PRELIMINARY RESULTS OF THE RESCUE EXCAVATION IN ST MARY S CHURCHYARD AND ITS SURROUNDINGS IN TARTU PRELIMINARY RESULTS OF THE RESCUE EXCAVATION IN ST MARY S CHURCHYARD AND ITS SURROUNDINGS IN TARTU 00 0 MARTIN MALVE, RAIDO ROOG and ANDRES TVAURI Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut (University

More information

CATALOG NO. 2: KEITH HARING: WORKS + EPHEMERA April, 2018

CATALOG NO. 2: KEITH HARING: WORKS + EPHEMERA April, 2018 CATALOG NO. 2: KEITH HARING: WORKS + EPHEMERA April, 2018 1. Set of 4 Andy Mouse postcards with silver printing Art Unlimited Amsterdam, 1986 4.25 x 6 $175 2. Collection of 22 postcards Art Unlimited Amsterdam,

More information

Landscape surveys and new monuments discovered in 2016

Landscape surveys and new monuments discovered in 2016 Archaeological Fieldwork in Estonia 2016, 195 210 Landscape surveys and new monuments discovered in 2016 Riina Rammo Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond (University of Tartu,

More information

Leo the LEPRECHAUN ST.PATRICK S DAY

Leo the LEPRECHAUN ST.PATRICK S DAY Leo the LEPRECHAUN Aditya P. Grade 2 My name is Leo I live under a rainbow. I am really, really green But I never get seen! I have a long, pointy nose, And short, stubby toes. I am short and tiny, I am

More information

S E R V I C E S M E N U

S E R V I C E S M E N U SERVICES MENU Journey spa at the Tides provides a relaxing, intimate environment for guests to let go of stress through a mix of therapeutic and rejuvenating treatments. Come, take a moment for yourself.

More information

If you re thinking of having new carpets fitted, but cannot face the thought of moving all your furniture, then you must read this.

If you re thinking of having new carpets fitted, but cannot face the thought of moving all your furniture, then you must read this. If you re thinking of having new carpets fitted, but cannot face the thought of moving all your furniture, then you must read this. Home owners in Hampshire and all over the UK, are putting up with stained,

More information

Hair Styling Sales Lack Volume In Europe.(EuroTrends): An Article From: Household & Personal Products Industry [HTML] [Digital] By Katie Rodgers

Hair Styling Sales Lack Volume In Europe.(EuroTrends): An Article From: Household & Personal Products Industry [HTML] [Digital] By Katie Rodgers Hair Styling Sales Lack Volume In Europe.(EuroTrends): An Article From: Household & Personal Products Industry [HTML] [Digital] By Katie Rodgers If you are searched for the ebook Hair styling sales lack

More information

Da p h ne Gro e neveld O deya Rush Ka t e B oswor t h Ja n uar y Jo n es R a c hel Feinstein Ni c hol a s Hou l t. Fall/Winter 2015 Desire...

Da p h ne Gro e neveld O deya Rush Ka t e B oswor t h Ja n uar y Jo n es R a c hel Feinstein Ni c hol a s Hou l t. Fall/Winter 2015 Desire... Fall/Winter 2015 Desire... US $14.99 FR 10.00 IT 10.00 UK 7.00 Display until January 31st D E S I R E Da p h ne Gro e neveld O deya Rush Ka t e B oswor t h Ja n uar y Jo n es R a c hel Feinstein Ni c hol

More information

Reproduction Permission

Reproduction Permission Tel Fax Reproduction Permission June 23, 2016 Dear, No text provided -- contact ITS Sincerely, DEBUG: could not present text for GT_FULFILLMENT_HELPER_VW/@CONTACT_DEPT_PROG_NAME Attachments gm_14449001.tif

More information

DOWNLOAD OR READ : SO MANY BOOTS SO LITTLE TIME PDF EBOOK EPUB MOBI

DOWNLOAD OR READ : SO MANY BOOTS SO LITTLE TIME PDF EBOOK EPUB MOBI DOWNLOAD OR READ : SO MANY BOOTS SO LITTLE TIME PDF EBOOK EPUB MOBI Page 1 Page 2 so many boots so little time so many boots so pdf so many boots so little time Whirligig Patterns For Santa Boots. The

More information

It is estimated that 350,000 tonnes of textiles goes to landfill in the UK every year at a staggering value of 140 million.

It is estimated that 350,000 tonnes of textiles goes to landfill in the UK every year at a staggering value of 140 million. INTRODUCTION It is estimated that 350,000 tonnes of textiles goes to landfill in the UK every year at a staggering value of 140 million. Valuing Our Clothes, WRAP CIRCULAR ECONOMY WARDROBE The main destination

More information

Does bleach baths really kill scabies

Does bleach baths really kill scabies Search Does bleach baths really kill scabies Treatment of scabies hinge on effective cleansing remedies that eliminate the mite that causes the condition. Many natural cleansing products offer relief from

More information

Viking: Drakter Klær (Norwegian Edition) By Ms Nille Glæsel

Viking: Drakter Klær (Norwegian Edition) By Ms Nille Glæsel Viking: Drakter Klær (Norwegian Edition) By Ms Nille Glæsel Viking Krigekl r ( Norwegian Edition) - Viking Krigekl r (Norwegian Edition) Offer Price $4 Viking Krigekl r (Norwegian Edition) Offer Price

More information

Multi MaskingParty PARTYPROCEDURE SUPLIES. - Open. - Star ter Kit

Multi MaskingParty PARTYPROCEDURE SUPLIES. - Open. - Star ter Kit Multi MaskingParty SUPLIES - Star ter Kit - Satin H ands - Satin Lips - Deep Cleansing Char coal M ask - M oistur e Renewing Gel M ask - Foundation Br ush - Extr a wash cloths - Open PARTYPROCEDURE - Oil

More information

THE VITALY STORY #VITALYEVERYDAY VITALYDESIGN

THE VITALY STORY #VITALYEVERYDAY VITALYDESIGN R E TA I L S A L E S + P R O D U C T K N O W L E D G E V I TA LY D E S I G N. C O M @ V I TA LY D E S I G N # V I TA LY E V E R Y DAY THE VITALY STORY In 2011, Shane Vitaly Foran answered his inner voice.

More information

PROPERTY INFO CONTACT US. FOR LEASE 925 Hunts Point Avenue BRONX, NEW YORK. + + Available: 8,924 SF - Second Level. + + Asking: Available upon request

PROPERTY INFO CONTACT US. FOR LEASE 925 Hunts Point Avenue BRONX, NEW YORK. + + Available: 8,924 SF - Second Level. + + Asking: Available upon request PROPERTY INFO + + Available: 8,924 SF - Second Level + + Asking: Available upon request + + Zoning: C4-5X (General Commercial District) + + Co-Tenants: Deals by Dollar Tree, McDonalds, Bank of America,

More information

New Drugs: Bath Salts, Spice, Salvia, & Designer Drugs [Kindle Edition] By Celicia Scott READ ONLINE

New Drugs: Bath Salts, Spice, Salvia, & Designer Drugs [Kindle Edition] By Celicia Scott READ ONLINE New Drugs: Bath Salts, Spice, Salvia, & Designer Drugs [Kindle Edition] By Celicia Scott READ ONLINE The new designs of Coach products in the Coach Outlet enrich our Designer Cloud 9 herbal incense bath

More information

DES MOINES ARTS FESTIVAL

DES MOINES ARTS FESTIVAL #57 / BEST OVERALL MERCHANDISING PROGRAM OVERVIEW INFORMATION A. Introduction and description of main event. The Des Moines Arts Festival, Iowa s only free, three-day celebration of the arts, celebrated

More information

Module 8: Les Métiers

Module 8: Les Métiers Module 8: Les Métiers 08.00: Le Travail en France The French work hours per week and cannot work more than 13 hours. The minimum wage, Le SMIC, was 9.19 Euros (about $11.80) per hour in 2012. The average

More information

Clothes. What do you know? Listen and find. What s missing? Listen and point. Listen and say. Listen and chant. Lesson 1

Clothes. What do you know? Listen and find. What s missing? Listen and point. Listen and say. Listen and chant. Lesson 1 Clothes T h i nk What do you know? :6 shirt Listen and find. What s missing? T-shirt shorts tracksuit baseball hat uniform blouse belt flip-flops 4 :7 :8 :9 Listen and point. Listen and say. Listen and

More information

DESIGNING HANDBAGS: DEVELOPING A SIGNATURE STYLE AND MAKING YOUR OWN PATTERNS By Oluwatosin Lewis

DESIGNING HANDBAGS: DEVELOPING A SIGNATURE STYLE AND MAKING YOUR OWN PATTERNS By Oluwatosin Lewis DESIGNING HANDBAGS: DEVELOPING A SIGNATURE STYLE AND MAKING YOUR OWN PATTERNS By Oluwatosin Lewis DESIGNING HANDBAGS: DEVELOPING A SIGNATURE STYLE - DESIGNING HANDBAGS: DEVELOPING A SIGNATURE STYLE AND

More information

STANCE FUSION. style with sophisticated technology, these socks look as good as they perform. Moisture-wicking fabrics keep

STANCE FUSION. style with sophisticated technology, these socks look as good as they perform. Moisture-wicking fabrics keep S P R I N G 2 0 1 5 STANCE FUSION B A S K E T B A L L Designed for life on and off the court, STANCE FUSION BASKETBALL keeps things fresh. By blending crisp style with sophisticated technology, these

More information