Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris
|
|
- Abel Richard
- 6 years ago
- Views:
Transcription
1 Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris Kumu sügiskonverents 2015 Koostöös Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudiga KUMU KUNSTIMUUSEUMI AUDITOORIUMIS Ettekannete lühikokkuvõtted ja esinejate biograafiad LÁSZLÓ BEKE / Budapest Kuidas konstrueerida uut Ida-Euroopa kunsti teooriat? Kuidas konstrueerida uut Ida-Euroopa kunsti teooriat, millel oleks filosoofilisest/esteetilisest vaatenurgast väärtus ning mis oleks kasulik nii ideoloogia, poliitika kui ka sotsiaalse praktikana? Püüan lahata ja mõtestada Eesti kunsti ajalugu 20. ja 21. sajandil ning kohandada ja kohaldada seejärel Lublini konverentsi ( East European Art Seen from Global Perspectives: Past and Present ( Ida-Euroopa kunst globaalsest vaatenurgast: Minevik ja olevik ), 2014) tulemit riigis praegu valitsevale olukorrale. Olen osalenud kahel õppereisil Eestisse aastatel 1993 ja Mõlemad reisid toimusid ajalooliselt olulisel momendil. Esimene leidis aset Sorose Avatud Eesti Fondi esimese näituse ajal vahetult pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Teine toimus Kumu kunstimuuseumi avamise järel, kus arutati Euroopa Nõukogu projekti: suurejoonelist näitust suundumustest Teise maailmasõja järgsete totalitaarsete režiimide tingimustes sündinud kunstis. Siin oli mul esimest korda elus võimalik jälgida võõramaalasest kunstiteadlase, poolaka Piotr Piotrowski täieliku mõistmisega koostatud analüüsi Ungari avangardistlikust kunstist. Möödunud aastal jõuti Lublinis Ida-Euroopa käsitlemise strateegiates rahvusvahelisele üksmeelele. Kunstiteadlaste jaoks tähendas see perifeersete alade (nt Poola ja Argentiina) paralleelsete ajalugude käsitlemist. Peale selle tõstatus suhteliselt uus küsimus marksistlike teooriate võimalikust taaselustamisest. Paralleelsed ajalood võiksid olla ühiskondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi käsitlevatele tänapäeva kunstnikele stardijooneks. Suhe Eesti, nõukogude ja Vene kunsti vahel teiste Baltimaade kontekstis, soome-ugri rahvaste kontekstis ja muidugi ka üleilmses kontekstis vajab uuesti tõlgendamist. Võrdlevates uurimustes on välismaine vaatenurk autonoomsete kultuuride jaoks alati asjakohane. László Beke on Ungari Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste uurimiskeskuse (Budapest) kunstiajaloo instituudi vanemteadur (kuni aastani 2011 direktor), Ungari Kunstiülikooli professor ning lektor mitmes Ungari õppeasutuses. Ta on õpetanud Lyoni 2. Lumière i Ülikoolis ( ), olnud Ungari Rahvusgalerii 19. ja 20. sajandi kunsti peakuraator ( ) ning Budapesti kunstihoone Műcsarnok peadirektor ( ). Ta on kureerinud hulgaliselt näitusi (muu hulgas Ungari paviljoni ekspositsiooni Veneetsia biennaalil aastal) ning avaldanud artikleid ja raamatuid sajandi kunstist ja kunstiteooriast. Ta on AICA ja Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige, kuulub ajakirjade Ars (Bratislava) ja Perspective (Pariis) kolleegiumisse ning kogumiku Acta Historiae Artium (Budapest) toimetuskolleegiumisse. Beke on saanud Ungari Vabariigi Széchenyi auhinna ning Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse ordeni ning ta on valitud Bukaresti Kunstiülikooli audoktoriks.
2 MATTEO BERTELÉ / Ca Foscari Ülikool, Veneetsia Narkissosest kollektiivse performance ini: Valera ja Nataša Tšerkašini looming Analüüsin ettekandes aastate algusest koos töötanud kunstnikepaari Valera ja Nataša Tšerkašini loomeprotsessi. Valera Tšerkašin alustas tegevust aastate alguses Nõukogude Liidu ääremaale, nüüdse Ukraina territooriumile jäävas Harkivi linnas amatöörkaameraga üles võetud fotograafiliste happening ide sarjaga, kus ta kujutas eri poosides iseennast igapäevastes situatsioonides ja aastate dokumenteeritud performance ites mängis kunstnik mitut rolli, mis kõik pärinesid kas ametlikust nõukogude kultuurist (nt sportlane ja noor pioneer) või vastukultuurist (nt hipi). Ta kasutas oma keha kunstilise väljendusvahendina (nt Narkissos, 1965, Ma olen kunstnik. Lõuad, 1966), käsitledes tol ajal tavatuid teemasid, nagu sugu ja seksuaalsus (nt Transfiguratsioon, 1967, Šeigi haarem, 1977). Rahvusvahelisest (kunsti)ajaloost äralõigatuna viitas Valera Tšerkašin irooniliste ja madalakvaliteediliste multimeedia-performance ite käigus läänemaailmale, mängides külma sõja aegsete tulipunktide, nagu näiteks Vietnami ja Praha teemaga aastatel ulatus tema ühine töö Natašaga kahekesi läbi viidud performance itest kollektiivsete aktsioonideni, mida lavastati nii erakorterites kui ka avalikus ruumis. Kunstnikud kasutasid keerulisi tehnikaid, näiteks filmilintide töötlemist järelproduktsiooni faasis ja dokumentaalsete fotode esitlemist kunstiteoste, näiteks illustratsioonide ja filmivõtetena. Ametlike ja mitteametlike kujundite, performance ite, fotograafia ja arhiivikunsti piirimail liikuva Valera ja hiljem ka Nataša Tšerkašini loomeprotsessi võib pidada autentseks ja järjekindlaks kunstipraktikate ja kunsti rollide sünteesiks. Moskva ja Leningradi ulatuslikest underground-kunstiringkondadest kaugele eemale jäänud, kuid sageli seal tekkinud sarnaseid suundumusi ennetades näitas nende kahe kunstniku looming algusest peale kunstniku pühadust teotavat eneseteadlikkust sõjajärgses sotsialistlikus ühiskonnas. Matteo Bertele on teadur ning Vene ja nõukogude kunsti lektor Veneetsia Ca Foscari Ülikooli filosoofia ja kultuuriloo teaduskonnas. Ta on õppinud vene ja saksa keelt ning kunstiajalugu Ca Foscari Ülikoolis, Berliini Humboldti Ülikoolis ja Vene Riiklikus Humanitaarteaduste Ülikoolis (RGGU) Moskvas aastal omandas ta Ca Foscari Ülikoolis doktorikraadi dissertatsiooniga Vene kunsti ajaloost. Tema uurimistöö tulemused on avaldatud teoses Russian Artists at the Venice Biennale, ( Vene kunstnikud Veneetsia Biennaalil, Moskva, 2013), mis pälvis aastal The Art Newspaper Russia aasta raamatu tiitli aastal nimetati ta Ca Foscari Ülikooli Vene kunstide uurimiskeskuse (CSAR) teadussekretäriks; selles ametis koordineeris ja kureeris ta ligi 20 näitust 20. sajandi Vene kunstist. Tema uurimused ja publikatsioonid käsitlevad Venemaa emigrantkunstnikke Itaalias, kultuurisidemeid Saksa Demokraatliku Vabariigi ja NSVLi vahel, mitteametlikku nõukogude kunsti, nõukogude ikonograafiat postsotsialistlikul perioodil, Vene, nõukogude ja postsovetlike näituste ja kunstikollektsioonide ajalugu ning nende retseptsiooni välismaal. FABIOLA BIERHOFF / Berliini Vabaülikool Multimeediakunst Saksa Demokraatlikus Vabariigis: kunstifestival Intermedia (1985) aastal korraldas Ida-Saksa kunstikriitika enfant terrible Christoph Tannert Saksa Demokraatliku Vabariigi väikelinnas Coswigis kunstifestivali Intermedia. Intermedia kontseptualiseeriti kui eksperimentaalne mänguväljak kõigi efemeersete, protsessuaalsete, eksperimentaalsete ja performatiivsete kunstiliikide viljelejatele. Üritusele kogunes üle tuhande kunstniku (super-8-filmide režissöörid, punk-, džäss- ja elektroonilise muusika viljelejad ning performance i-kunstnikud) kogu vabariigist. Intermedia pidi kestma terve nädala, aga teise päeva järel otsustas riiklik julgeolekuteenistus sellele lõpu teha. Üks festivali kõige vastuolulisemaid eksponaate oli eksperimentaalse meediakunstniku Lutz Dammbecki meediakollaaž Herakles, mis ühendas filmiprojektsiooni, maali, luule, muusika ja tantsu. Niisugune kombinatsioon oli Ida-Saksa kunstimaailmas uudne nähe, sest seni toetuti ikka veel
3 peamiselt klassikalistele žanritele (maal, skulptuur ja graafika). Dammbecki kollaaž esitas küsimuse Saksamaa natsionaalsotsialistliku mineviku mõju kohta sotsialistlikule riigile; see küsimus oli vastuolus valitseva partei väitega, et neil ei ole natsionaalsotsialismiga midagi tegemist. Ettekanne käsitleb Dammbecki installatsiooni interdistsiplinaarsust sotsialistliku riigi kohalikus kunstikontekstis. Esmalt paigutatakse Herakles laiemasse kunstiajaloolisesse raamistikku, vaadeldes nii ida kui ka lääne visuaalseid traditsioone. Seejärel võrreldakse Dammbecki püüdlusi teiste Intermedia ajal väljas olnud ja ette kantud autonoomsete kunstiteostega. Ettekande eesmärk on kirjeldada Heraklese näol ilmnenud uuenduslikku kunstipraktikat, hinnates selle multimeediakunsti liigiga seotud diskursusi ja diskussioone Saksa Demokraatlikus Vabariigis ning püüdes mõista kohalikku sotsiaalpoliitilist tausta. Ettekanne põhineb mikroajalool: kujutades Dammbecki rolli laiemas kontekstis, on võimalik lahti harutada individuaalse kunstniku agenda mõju SDRi viimase kümnendi kunstielule. Fabiola Bierhoff (Holland) on kunstiteadlane ja doktorant Berliini Vabaülikooli kunstiajaloo osakonnas. Bakalaureusekraadi omandas ta kunstiajaloo alal Nijmegenis Radboudi Ülikoolis ja magistrikraadi (summa cum laude) kureerimises Amsterdami Vabaülikoolis õppeaasta sügissemestril oli ta külalisteadur Lõuna-California Ülikoolis Los Angelesis. Fabiola on teinud kaastööd kunstnike publikatsioonidele ja kirjutab regulaarselt kunstiajakirjas De Witte Raaf. Praegu töötab ta oma dissertatsiooni kallal, mille esialgne pealkiri on Autonoomse kunstikriitika mõju tegevuskunstile Saksa Demokraatliku Vabariigi viimasel kümnendil. AMY BRYZGEL / Aberdeeni Ülikool Institutsioonikriitika kasutuselevõtt ja kohandamine Ida-Euroopas Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas olid ja aastad institutsioonikriitika ajastu, mil kunstnikud vaidlustasid kunstiobjekti kommertsialiseerumise ja galeriide süsteemi, mis seda protsessi toetas. Kui lääne kunstnikud kasutasid institutsioonikriitikat selleks, et paljastada kunstimaailma varjatud mehhanismid, siis Ida-Euroopas, kus suurem osa kunstiloomest oli riikliku kontrolli all, ei olnud need mehhanismid sugugi varjatud, vaid avalikult tunnustatud ja esile tõstetud. Seetõttu võttis ja aastate lääne kunstiga seostatud institutsioonikriitika Ida-Euroopas teistsuguse kuju. Kui aastatest pärit näiteid on vähe (Poola, Jugoslaavia), siis aastatel võime näha institutsioonikriitika puhangut, mis ühtis Ida-Euroopa kunstnike kunstiturule tulemisega; selle põhjustas tõenäoliselt nende üleilmsel kunstiturul muutunud positsiooni teadvustamine. Kunstnikud hakkasid tegelema selliste teemadega nagu lääne kontroll turu üle, läänemaailma kultuuril põhineva kunstikaanoni loomine ja alalhoid ning neoliberaalses konkurentsiühiskonnas ellujäämise raskused. Eeltoodu näiteks võib tuua Siniša Labrovići, Artūras Raila, Vera Mlechevska, Dimiter Shopovi, Sislej Xhafa ja Tanja Ostojici tööd. Ettekanne uurib institutsioonikriitikat Ida-Euroopa tegevuskunstis, nähtust, mis on kirjanduses seni suuresti käsitlemata valdkond. Ülalnimetatud kunstnikest rääkides keskendun küsimusele, kuhu võime need enne ja pärast aastat loodud tööd paigutada diskursuses, mis sai alguse näiteks aastate Ameerika kontseptualistidega. Kas sellist süsteemikriitikat võib võtta kui eelneva järge, katkestust või edasiarengut või on see hoopistükkis midagi uut ja teistsugust? Mis saab institutsioonikriitikast, kui Ida-Euroopa kunstnik kasutab seda strateegiana sisenemaks lääne diskursusesse, kaanonisse või kunstiturule? Amy Bryzgel töötab alates aastast Aberdeeni Ülikoolis; aastatel oli ta kunstiajaloo lektor, alates käesolevast aastast on ta filmi ja visuaalkultuuri lektor. Ta annab loenguid moodsast ja kaasaegsest kunstist, pöörates põhitähelepanu Kesk- ja Ida-Euroopa kunstile; oma uurimistöös keskendub ta selle piirkonna tegevuskunstile. Praegu töötab ta Kunstide ja Humanitaarteaduste Nõukogu stipendiaadina monograafia kallal, mis käsitleb tegevuskunsti Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopas aastast alates. Tema
4 uurimistööga saab end kursis hoida veebilehel Tema esimene raamat, Performing the East: Performance Art in Russia, Latvia and Poland since 1980 ( Etendades Ida: performance i-kunst Venemaal, Lätis ja Poolas, 2013), on saadaval I. B. Taurise väljaandena. MARIJA DRĖMAITĖ / Vilniuse Ülikool Nõukogude rituaali arhitektuur õnne- ja matusepaleed Nõukogude Leedus Ateistlik nõukogude võim oli tuntud keerukate sotsialistlike kombetalituste poolest, millega tähistati elu verstaposte sünnist abielu ja surmani. Traditsiooniliselt pühakojas toimetatud riitused määratleti kiiresti tarbeteenustena ja asendati vastsündinu, abielu või surma registreerimisega perekonnaseisuametniku juures. Uute rituaalide elluviijad kinnitasid sõnaselgelt, et neil tseremooniatel ei ole religioossete riitustega midagi ühist ja need ei ole mõeldud viimatimainituid asendama. Seega oli ametnike ülesanne luua uue dramaturgia elluviimiseks ilmalikud ruumid, mis sobiksid pulmade ja matuste korraldamiseks, ent ei meenutaks mingilgi moel religioosseid tavasid. Üldises plaanis pärineb suurem osa üleminekurituaalide kombestikust Nõukogude Liidus alles aastatest. See seletab, miks spetsiaalselt nendeks rituaalideks kavandatud ehitised hakkasid liiduvabariikides levima alles aastatel. Nõukogude Leedul oli selles kontekstis teerajaja roll, sest esimene õnnepalee ( , arhitekt Gediminas Baravykas) ja matusepalee Vilniuses ( , arhitekt Česlovas Mazūras) olid funktsionaalsuse ja moodsa esteetika prototüübid ning sümbolid terve Nõukogude Liidu jaoks. Ettekande põhitees väidab, et uued ilmalikud nõukogude rituaalid rajanesid tegelikult traditsioonilistel kombetalitlustel, millest oli usuline sisu välja juuritud. Tundub, et traditsioon (selle kõige laiemas tähenduses) mängis uute ilmalike sotsialistlike rituaalide elluviimiseks loodud arhitektuuris olulist rolli. Seetõttu võib neid hooneid ühiskondlikust aspektist vaadata kui sakraalehitiste asemikke õnnepalee täitis nõukogude kiriku aset, matusepalee oli aga omamoodi surnuaiakabeli tõlgendus. Kunstilisest-arhitektuurilisest seisukohast esindavad nad ehituskunstis hilist nõukogude manerismi, mis lõi liialdatud tähenduste ja ornamentidega täidetud simulaakrumi. Marija Drėmaitė on Vilniuse Ülikooli ajalooteooria ja kultuuriajaloo osakonna dotsent. Tal on doktorikraad arhitektuuriajaloo alal (2006). Põhja- ja Baltimaade ühisprojekti Tööstus ja modernism teadurina on ta avaldanud artikleid Nõukogude Baltikumi industrialiseerumise ja arhitektuuri teemal raamatus Industry and Modernism (Helsingi, 2007), ajakirjas Scandinavian Journal of History (2008) ja Uppsala Ülikooli toimetises Uppsala Studies in Economic History (2012). Ta on ka raamatu Architecture in Soviet Lithuania ( Arhitektuur Nõukogude Leedus, 2012) kaasautor. NIKOLAS DROSOS / New Yorgi Columbia Ülikool Rakenduslik ja kasulik kunst: kunstide sünteesi diskursus NSVLis ja Poolas aastatel Destaliniseerimine aastal tähistas järsku pööret Nõukogude Liidu ja selle Ida-Euroopa satelliitriikide ametlikus esteetikas, sest Stalini ajastu historitsismi tõrjusid kõrvale modernistlikud kunsti- ja arhitektuurivoolud. Kriitilise diskursuse mõned aspektid, näiteks kunstide sünteesi kontseptsioonile truuks jäämine, ei kadunud muudatustest hoolimata kuhugi. Ettekandes jälgitakse kunstide sünteesi mitmetähendusliku termini kujunemist ja muutumist aastatel, enne ja pärast Hruštšovi sula, ning võrreldakse selle kasutamist Nõukogude Liidu ja Poola poliitilistes oludes. Kui vaadata kunstiteoste põimimist arhitektuuri, siis kunstide sünteesi peeti sotsialistliku esteetika oluliseks tingimuseks, mis annab kunstile ühiskondliku otstarbe ja arhitektuurile konkreetse ideoloogilise sisu, mis seni puudus, sest arhitektuuris ei saanud kasutada maalile ja skulptuurile omaseid representatiivseid vahendeid.
5 Termini ebatäpsuse ja sellest tuleneva mitmetikasutatavuse tõttu kirjeldati sellega niivõrd erisuguseid nähtusi nagu Lenini aasta monumentaalpropaganda plaan, Stalini ajastu ornamenteeritud kõrghooned või sotsialistlik-modernistlik arhitektuur ja tööstusdisain, mis tõusis esile aastate lõpus. Semantiline ebastabiilsus sünnitas hulga teisi termineid, mis võisid ühtaegu viidata nii stalinistlikele kui ka poststalinistlikele kunstivormidele, näiteks paradoksaalne monumentaal-dekoratiivne kunst NSVLis või pool-produktivistlik rakendusliku ja kasuliku kunsti kontseptsioon (sztuka użytkowa i użyteczna), mida Poolas levitas aastatel kriitik Aleksander Wojciechowski. Analüüsides kriitikatekstides ja konverentsiettekannetes kujunenud termineid, pakun välja heuristliku raamistiku, et konstrueerida keerulist kunstiajalugu kümnendil, mis sai alguse stalinistlike nn totaalsete kunstiteostega ning lõppes eksperimentaalsete ja interdistsiplinaarsete praktikatega (mis iseloomustasid Ida-Euroopa tärkavat ja eripärast kaasaegset kunsti). Nikolas Drosos on Columbia Ülikooli Harrimani Vene, Euraasia ja Ida-Euroopa uuringute instituudi teadur (järeldoktorantuur). Uurimistöös keskendub ta Kesk- ja Ida-Euroopa kunstile ja arhitektuurile pärast aastat. Tal on kunstiajaloo magistri kraad Courtauld Kunstiinstituudist ja kunstiajaloo doktori kraad New Yorgi Linnaülikoolist, kus ta kaitses hiljuti dissertatsiooni pealkirjaga Modernism with a Human Face: Synthesis of Art and Architecture in Eastern Europe, ( Inimnäoline modernism: kunsti ja arhitektuuri süntees Ida-Euroopas, ). Ta on olnud Fulbrighti stipendiaat ja Washingtoni Rahvusgalerii visuaalkunstide uurimise keskuse stipendiaat. ELEONORA FARINA / Berliini Vabaülikool Ex oriente lux: Ion Grigorescu ja Sigma rühmitus sotsialistlikus Rumeenias Näituse Eksperiment Rumeenia kunstis alates aastast (1997) raames koguti kokku suur hulk töid sotsialistlikus Rumeenias tegutsenud kunstnikelt. Näituse kontekstis hakkas sõna eksperimentalism tähistama eklektilist kogumit nähtusi, sealhulgas uurimismeetodit, hulga lõputute reaalsuste uurimist ja mis tahes konventsioonidest kõrvalekaldumist. Praegune seisukoht on, et Rumeenia tegelikkus, mis avanes aastatel pärast kaht aastakümmet sotsialistlikku realismi läänest pärit modernismile ja abstraktsionismile, oli olemuselt komplekssem ja voolavam. See oli nii keeruline tegelikkus, et seda ei saa seostada pelgalt eksperimentalistliku hoiakuga, jagades kunstnikke lihtsalt dissidentideks ja režiimile kuuletujateks. Ion Grigorescu looming ulatus igapäevaelu dokumenteerimise vajadusest oma keha vägivaldse kasutamiseni, sügavalt juurdunud sotsiaalsete tabude uurimisest sügava spirituaalse sünkretismini, uue meedia kasutuselevõtust koduses keskkonnas õigeusu kirikute traditsiooniliste võtete rakendamiseni. Grigorescu tööd olid väljas peamistel ametlikel näitustel; teda tsenseeriti ja ta hakkas seetõttu korraldama sõltumatud väljapanekud. Kõige karmima diktatuuri aastatel otsustas ta lõpuks Bukarestist lahkuda. Neoavangardistlik rühmitus Sigma, mis oli mõjutatud konstruktivistlikest eksperimentidest ja Bauhausi õpetusviisidest, kujundas aastal Timişoara kunstikooli õppekava täielikult ümber. Sigma oli äärmiselt huvitatud loodusest, püüdis leida vastavust geomeetriliste ja orgaaniliste vormide vahel ning õppida tundma Gestaltung i grammatikat selles kontekstis oli nende tegevuse eesmärk mõjutada ja optimeerida looduse seaduspärasusi. Eeltoodust nähtub keerukas allhoovuste võrgustik, mida kujundas nii positsioneerumine Rumeenia ühiskonnas inimese ja kunstnikuna kui ka lääne mõjutused, mis said võimalikuks täna ebakorrapärastele välisreisidele, raamatukogude salajastele varudele ja välisinstituutides avaldatud materjalidele. Eleonora Farina (1981) on pärit Milanost, praegu elab ja töötab ta Berliinis. Ta on Berliini Vabaülikooli doktorant, kes uurib Rumeenias enne aastat valminud kunstnikufilme ja -videoid; ühtlasi tegutseb ta kunstiühenduse Peninsula ( aseesimehena. Ta oli aastal Maini-äärse Frankfurdi Portikuse näitusesaali abikuraator ja aastal Bukaresti Riikliku Kaasaegse Kunsti Muuseumi direktori
6 assistent. Tema kureeritud projekte: Embodied Resilience Berliini Itaalia saatkonnas (2015), dotland Berliinis (2014), Ghostbusters. or how to stress photography Kopenhaageni Charlottenborgi kunstisaalis (2013), Spazi Aperti X Rooma Rumeenia Akadeemias (2012), TWIST Ţuică/Tusovka. An open office on Romanian and Slovak contemporary art Berliinis (2011), Il medium disperso Rooma Museo Laboratorio d Arte Contemporaneas (2010) ja F.A.B.S. Sibiu Riikliku Brukenthali Muuseumi kaasaegse kunsti galeriis (2009). MAJA FOWKES JA REUBEN FOWKES / Translocal Institute Budapest Tuues sotsiaalse tagasi sotsialistlikku linna: rühmituse TOK kriitiline urbanistlik praktika Rühmituse TOK eri taustaga (kunstiajalugu, võrdlev kirjandusteadus, kunst ja disain, arhitektuur ja kirjutamine) liikmed tulid aastal kokku, et käsitleda sotsialistliku linna probleeme ametlikult korraldatud kunstifestivalil Zagrebi avalikus ruumis. Nende kunstiline tegevus hõlmas avalikke sekkumisi, ühiskondlikke projekte ja installatsioone linnaruumis, eesmärgiga esitada väljakutse sotsialistlike kodanike suhtele avaliku ruumiga, uurida privaatse ja avaliku vahelist dünaamikat Tito režiimi ajal ning käsitleda kaasaegse võõrandumise ja marginaalsete sotsiaalsete rühmade eraldamise küsimust. Nende uusimatel ühiskonna- ja keskkonnateooriatel põhinev looming oli teravmeelseks ja tabavaks kommentaariks sotsialistliku industrialiseerumise ja linnaarengu probleemidele, alates seninägematust avaliku ruumi vallutamisest autode poolt kuni jäätmete tootmise ja õhusaaste alase teadlikkuse tõstmiseni. Ajal, mil kultuuriõhkkond Zagrebis oli teravalt jagunenud Praxise rühmituse äärmusvasakpoolsete mõtlejate järgijate ja rahvuslikult meelestatud Horvaatia kevade taaselustajate vahel, võib TOK-i kriitilist urbanistlikku praktikat analüüsida ka domineeriva ametliku poliitika võtmes ning läbi katse varjata Jugoslaavia ühiskonnas esile tõusnud ideoloogilisi vastandusi. Nende linnaaktsioonid, kommunikatsioonistrateegiad ja interaktiivsed linnainstallatsioonid viisid modernistlikult meelestatud kunstiteadlased meeleheitele, sest nood ei osanud kuidagi seda kunstinähtust liigitada, mistõttu jäi rühmitus uue kunstilise praktika narratiivis marginaalsele positsioonile ja vajus kunstiajalooliselt unustusse. Ettekandes vaadeldakse rühmituse tegevust kunstikriitika mõõduka modernistliku voolu kontekstis, mis oli Jugoslaavia kunstiteaduslikus diskursuses valdav, ning TOKi institutsioonikriitikat ja kaasatust sotsialistliku linna sotsiaalpoliitilisse struktuuri, pidades silmas nende omalaadset interdistsiplinaarset kunstipraktikatele lähenemise viisi. Maja ja Reuben Fowkes on kunstiajaloolased ja kuraatorid, kes töötavad Budapestis ja Londonis. Nad on Budapesti Translocal Institute for Contemporary Art asutajad (instituut on Ida-Euroopa kunsti ja ökoloogia rahvusülese uurimise keskus, mille tegevus ületab kunstiajaloo, kaasaegse kunsti ja ökoloogilise mõtteviisi vahelisi piire). Maja Fowkes on kirjutanud teose The Green Bloc: Neo-Avant-garde Art and Ecology under Socialism ( Roheline Blokk: neo-avangard ja ökoloogia sotsialismiajal, New York ja Budapest: CEU Press, 2015) ning tal on doktorikraad Londoni University College ist. Reuben Fowkesi doktoritöö Essexi Ülikoolis käsitles sotsrealistlikke avalikke monumente sõjajärgses Ida-Euroopas. Nad on kureerinud hulgaliselt näitusi, aga ka Ida-Euroopa kunstiajaloole keskenduva konverentsisarja (SocialEast Forum i kaudu) ning sümpoosioni jätkusuutlikkuse ja kaasaegse kunsti teemal. Nad kirjutavad ja peavad loenguid Ida-Euroopa kunstiajaloost ja esteetikast, käsitledes nii sotsialismiperioodi kunstiproduktsiooni kui ka tänapäevaseid kunstipraktikaid, mis reageerivad üleilmastumisega kaasnevatele muutustele (
7 ROMY GOLAN / New Yorgi Linnaülikool Tühistatud süntees Minu ettekanne käsitleb mõningaid kunstiliikide põimumise aspekte alates Teise maailmasõja järelkajadest kuni aastateni Lääne-Euroopa, eelkõige Itaalia vaatenurgast. Itaalias tehti mitu katset pääseda välja fašismiajal määratletud kunstide sünteesi kontseptsiooni süngest varjust. Selle saavutamiseks kasutati eri strateegiaid, mis kõik põhinesid enamal või vähemal määral arhitektuuri dekonstrueerimisel. Kasutatud meetodite hulka kuulusid kaunistuste viimine seintelt (seinamaalid) lagedele, ikooniliste fašistlike ruumide uuesti sisustamine või neile uue otstarbe andmine, irooniline fookus hoone vähetähtsatele osadele (varikatused ja rõdud) või detailidele (ukselingid ja postkastid). Samuti aga ehitise ümberpööramine loendamatute peegelduste abil, mis sunnivad vaatajat ümber mõtestama oma suhet ikooniliste monumentidega, ning ehitatud keskkonna kasutamine efemeerse lavakujundusena. Romy Golan on New Yorgi Linnaülikoolis 20. sajandi kunstiajaloo professor. Ta on raamatute Modernity and Nostalgia: Art and Politics in France Between the Wars ( Modernsus ja nostalgia: kunst ja poliitika Prantsusmaal sõdadevahelisel ajal ) ning Muralnomad: The Paradox of Wall Painting, Europe ( Muralnomad: seinamaali paradoks, Euroopa ; Yale University Press, 1995 ja 2009) autor. Tema viimaseid publikatsioone : Vitalità del Negativo/Negativo della Vitalità ajakirjas October (nr 150, talv 2014), The Scene of a Disappearance ( Kadumise lava ) kogumikus Giosetta Fioroni: L Argento (The Drawing Center, New York, 2013), Flashbacks and Eclipses in Italian Art in the 1960s ( Tagasivaated ja varjujäämised aastate itaalia kunstis ) ajakirjas Grey Room (49, sügis 2012) ja The World Fair: A Transmedial Theatre ( Maailmanäitus: transmediaalne teater ) kogumikus Encuentros con los años 30 (Museo Reina Sofia, Madriid, 2012). KSENYA GURSHTEIN / Riikliku Humanitaarteaduste Fondi stipendiaat, Washington, DC Kontseptuaalsed kunstnikud, kognitiivne film: kunstnikud kui filmitegijad Béla Balázsi Stuudios Võime õigustatult rõhutada seda rolli, mida mängis filmikunst ja aastate kontseptuaalsete ja tegevuspõhiste kunstipraktikate tekkimises Ida-Euroopas. Märkimisväärsete näidetena võib välja tuua Sloveenia rühmituse OHO rohke loomingu, filmirežissööri Tomislav Gotovaci ideede tähelepanuväärse mõju Belgradi ja Zagrebi alternatiivkunsti ringkondadele, Rumeenias Ion Grigorescu ja Geta Brătescu loodud filmid ning tiheda esteetilise sideme Łódźi filmikooli filmikunsti töötoa ja Oskar Hanseni õpilaste vahel, kes võtsid Varssavi Kunstiakadeemias omaks avatud vormi idee. Teiste seast tõuseb esile hulk Budapestis Béla Balázsi Stuudios aastatel ja aastate alguses valminud filme, mille autorid on kunstnikud Miklós Erdély, Dóra Maurer, Tamás St. Auby, Tibor Hajas, János Sugár jt. Konverentsiettekandes uurin lähemalt eeltoodud kunstnike Béla Balázsi Stuudios valminud peamisi töid, et näidata, kuidas nad rakendasid kaasaegse kunsti praktikaid (tegevuskunst, happening, kontseptualism ja minimalism) filmiloomingus, kasutades samas ära filmitehnika enda võtteid, et õõnestada leidlikult vaatajate arusaama representatsiooni olemusest. Sellisel meediumide ristamisel on paralleele ka mujal maailmas, kuid Ungaris toimunu väärib senisest palju suuremat tähelepanu. Selleks, et tõsta esile nende interdistsiplinaarsete teoste spetsiifilist idaeuroopalikku päritolu, vaatlen, kuidas nende valmimine ametlikus filmistuudios muudab meie arusaama ametliku ja mitteametliku kunstimaailma suhtest külma sõja aegses Ida-Euroopas ning kuidas teatud juhtudel oli seos riigi nn teisese avalikkuse vahel palju enam läbi põimunud kui üldiselt tunnistatakse. Ksenya Gurshtein töötab praegu NEHi stipendiaadina, arendades oma dissertatsiooni raamatuks TransStates: Conceptual Art in Eastern Europe and the Limits of Utopia ( Üleriigid: kontseptuaalne kunst Ida-Euroopas ja utoopia piirid ). Ta sai aastal Michigani Ülikoolist kunstiajaloo doktori kraadi ning oli pärast seda A. W. Melloni stipendiaat Washingtoni Rahvusgaleriis ning moodsa ja kaasaegse
8 kunsti lektor Virginia Ülikoolis. Rahvusgaleriis töötades kaaskureeris ta aastal filmisarja Ida- Euroopa eksperimentaalkinost. Koos Sonja Simonyiga on ta Studies in Eastern European Cinema Ida-Euroopa eksperimentaalkino käsitleva eriväljaande kaastoimetaja. Tema kirjutisi on avaldatud teadusajakirjades (Getty Research Journal, Russian Literature), näitusekataloogides, artiklikogumikes ja internetipublikatsioonides. RAINO ISTO / Marylandi Ülikool Aja ja ruumi dünaamikad: arhitektuuri ja monumentaalskulptuuri süntees sotsialistliku Albaania märtrite kalmistutel ja aastatel leidis sotsialistlikus Albaanias aset avaliku ruumi laiaulatuslik transformatsioon, mille üks peamisi ajendajaid oli riiklik tellimus sadade monumentide püstitamiseks, et mälestada rahva partisaniliikumist. Eelkõige võib sel ajal loodud märtrite kalmistuid, mis asutati fašistliku okupatsiooni vastu võideldes oma elu kaotanud inimeste auks, näha kui mikrokosmost, mis teeb nähtavaks diktaator Enver Hoxha režiimi ajal konstrueeritud esteetika, ajalikkuse ja ajaloolise narratiivi diskursused. Ühtlasi on need hea näide arhitektuuri ja monumentaalskulptuuri produktiivsest sünteesist, mis sai Hoxha valitsuse üheks põhihuviks. Tolleaegsetest ajaleheartiklitest ja konverentsimaterjalidest nähtub, kui suurt ideoloogilist tähtsust omistati arhitektide ja skulptorite ühistööle selliste suuremõõtmeliste memoriaalide loomisel. Neis ilmneb ka see pingeid täis ühine territoorium, kus skulptuuri esteetika, milles domineerisid sotsialistliku realismi ranged põhimõtted, põrkus sotsialistliku arhitektuuri modernistlike eksperimentidega. Kunstnikud ja arhitektid, kes otsisid tasakaalu figuratiivse ja abstraktse, n-ö tõelise ja sümboolse vahel, lõid märtrite kalmistutel mitmeid sotsialistliku Albaania olulisimaid monumente. Vaatlen ettekandes arhitektuuri ja skulptuuri teoreetilisi ja praktilisi kokkupuutepunkte, keskendudes eelkõige Tirana märtrite kalmistu sünniloole. Surnuaed avati pidulikult aastal ja seal paikneb massiivne Emakese Albaania monument. Arhitektuuri ja skulptuuri segunemise diskursuse kontekstis avalduvad kalmistul nii Albaaniale kui ka paljudele teistele sotsialistlikele Ida-Euroopa riikidele omase modernistliku arhitektuuri ja sotsrealistliku skulptuuri vahelise dialektika võimalused ja piirangud. Ühtesulandumisega kaasnesid stilistilised uuendused, mis kujundasid asjaomaste kunstnike loometrajektoori. Mis aga veelgi olulisem see sünnitas uusi kontseptsioone avaliku ruumi kui rahvuse ühismälu konstrueerimise vahendi narratiivsetest võimalustest. Raino Isto on Marylandi Ülikooli doktorant Ida-Euroopa moodsa ja kaasaegse kunsti alal; uurimistöös keskendub ta ajalikkuse, ajaloo ja mälu diskursustele sotsialismiajastu avalikus skulptuuris. Magistritöös uuris Isto Albaanias Vloras püsitatud vabaduse monumendi tellimist ja loomist, tema essee Emakese Albaania monumendist Tiranas avaldati Albaanias kataloogis Lapidari ning see oli esimene põhjalik uurimistöö sotsialismiajastul Albaanias loodud monumentaalskulptuurist. Raino Isto on pidanud ettekandeid sümpoosionidel ja konverentsidel, sealhulgas Kesk-Atlandi kunstiajaloo sümpoosionil ja Sawyeri konverentsil Ohio Osariigi Ülikoolis. Enne kraadiõpinguid töötas ta Lõuna-Albaanias rahukorpuse vabatahtlikuna. Tudengina kaaskureeris Isto Marylandi Ülikooli kunstigalerii näituse Streams of Being: Selections from the Art Museum of the Americas, praegu tegutseb ta internetinäituse Lo Ch ing: Painting the Postmodern Landscape kaaskuraatorina. Isto peab teaduslikku blogi Afterart, mis on pühendatud sotsialistliku ja postsotsialistliku Ida-Euroopa kunsti- ja kultuuriküsimustele. Tema essee Sali Shijaku s Voice of the Masses and the Metaphysics of Representation in Albanian Socialist Realist Painting ( Sali Shijaku Masside hääl ja representatsiooni metafüüsika Albaania sotsialistlik-realistlikus maalis ) ilmub näituse Workers Leaving the Studio. Looking Away from Socialist Realism kataloogis (Tirana, 2015).
9 KLARA KEMP-WELCH / Courtauld Kunstiinstituut, London Piire ületav luule Uurin ettekandes Kesk-Euroopa kunstnike panust ja aastate eksperimentaalluulesse, püüdes paremini mõista kirjanduse ja kujutava kunsti vaheliste piiride ähmastumist sotsialismiperioodi lõpuaastail. Vaatlen Andrzej Partumi Varssavi Luulebüroo ja Budapesti Artpooli arhiivimaterjalide põhjal visuaalse ja konkreetse luule variatsioone, et mõista paremini nende rolli piiriüleses suhtluses rahvusvaheliste kogemuste vahendajana. Keskendun kahele valdkonnale: materiaalsusele ja tõlgetele. Klara Kemp-Welch on 20. sajandi modernismi lektor Londonis Courtauld Kunstiinstituudis, kus ta õpetab bakalaureuse- ja magistriõppes Euroopa ja Ladina-Ameerika kunsti. Ta on õppinud Londoni Ülikooli Kolledžis, kus kaitses aastal doktorikraadi kunstiajaloos. Tema monograafia Antipolitics in Central European Art: Reticence as Dissidence under Post-Totalitarian Rule ( Antipoliitika Kesk- Euroopa kunstis: vaoshoitus kui dissidentlus posttotalitaarse režiimi ajal ) avaldas I. B. Tauris aastal. Tema praegune uurimistöö kannab pealkirja Networking the Bloc: International Relations and Experimental Art in Eastern Europe ( Blokk kui võrgustik: rahvusvahelised suhted ja eksperimentaalkunst Ida-Euroopas aastail ). MARIJA MARTINOVIĆ JA MLADEN PEŠIĆ / Belgradi Ülikool Kunstide ja arhitektuuri süntees: kogukonnakeskused sotsialistlikus Belgradis Pärast Jugoslaavia väljaheitmist Kommunistlikust Informatsioonibüroost aastal hakkas Jugoslaavia valitsus kujundama omaenese sotsialismi vormi, eemaldudes nõukogude mudelist. Uus tee nägi ette isemajandava sotsialismi, sealhulgas uue kultuuripoliitika väljatöötamist. Moodne kunst leidis riigis tunnustust aastate alguses ning sellega kaasnes mitu läänest pärit näitust. Valitsusringkondade üks peamisi vaidlusküsimusi oli autori kunstiline vabadus. Avaliku diskursuse kohaselt oli kunstnik vaba väljendama end mis tahes kunstivoolus realismist puhta abstraktsionismini. Sotsialistliku isemajandamisega ühtis ka idee humanismist, mille kehastuseks oli sotsialistlik inimene kui vaba indiviid. Sellest lähtuvalt sai arhitektuurist vahendaja, mis pidi näitama teed inimlikustatud ja loomingulise kultuurikeskkonnani, milles saaks kujuneda sotsialistlik, end ise juhtiv inimene. Arhitektuuris nähti sünteesi kui võimalust ühildada arhitektuur, skulptuur ja maal (mõnikord isegi luule) ning tuua need kohalike kogukondade igapäevaellu. Äsja ehitatud moodsate elamurajoonide kavandamisel nähti ette kogukonnakeskused, mis pidid täitma mitut ülesannet: sisaldama ruume kohaliku kogukonna omaalgatuslikeks ettevõtmisteks, kauplusi, restorane, turge, postkontoreid ning ruume kogukondlikuks huvi- ja kultuuritegevuseks. Nende siht oli kujundada kogukonnakeskustest sobiv keskkond sotsialistliku inimese teadvuse arendamiseks poliitikas, majanduses ja vaba aja veetmises. Keskused kavandati igasse rajooni, kuid valmis ehitati neist vaid üksikud. Ettekande eesmärk on esitleda Jugoslaavia pealinna Belgradi ümbruskonda rajatud kogukonnakeskusi ning analüüsida nende ehitust ja funktsioone kunstide ja arhitektuuri sünteesi kontekstis. Arhitektuuri võib seega näha kui ühenduslüli kunstilist vabadust kuulutava ametliku kultuuriprogrammi ja sotsiaalsete praktikate vahel, millel põhines kodanike igapäevaelu. Marija Martinović on doktorant Belgradi Ülikooli arhitektuuriteaduskonnas. Tal on magistrikraad samast teaduskonnast, kus ta on ühtlasi töötanud abiõppejõuna. Tema peamine uurimisvaldkond on sotsialistliku Jugoslaavia memoriaalid ning nende visuaalne ja formaalne analüüs; sellel teemal on ta kirjutanud artikleid ja pidanud mitmeid loenguid. Tema erihuvi on visuaalse kultuuri, arhitektuuri ja formaalsete tüpoloogia ning ideoloogiliste tähenduste vaheliste suhete uurimine. Praegu töötab ta doktoritöö kallal, milles käsitleb arhitektuuri, ideoloogiat ja poliitikat, eelkõige Teise maailmasõja järgse Belgradi ühiskondlikus arhitektuuris kehtinud isemajandamispoliitika eripärasid. Tema uurimistöö Social Space, Property and Everyday Life:
10 Common Areas in Socialist Yugoslavia ( Ühiskondlik ruum, omand ja igapäevaelu: ühisruumid sotsialistlikus Jugoslaavias ) on valitud avaldamiseks Ida-Londoni Ülikooli väljaandes The Production of Place Vol. 01. Ta on moodsa arhitektuuripärandi kaitseks loodud rahvusvahelise organisatsiooni Docomomo aktiivne liige. Mladen Pešić omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi Belgradi Ülikooli arhitektuuriteaduskonnas, kus ta on praegu ka doktoriõppes. Doktoriprogrammi alguses keskendus ta visuaalsele ja ruumilisele kujutamisele ning mälule, hiljem on ta uurinud suhet näituste ja arhitektuuri vahel, peamiselt sotsialistliku Jugoslaavia kontekstis. Praegu tegeleb ta põhjalikumalt moodsa arhitektuuri, näituste ja kaasaegsete kureerimisstrateegiate vaheliste suhetega. Ta on osalenud Serbia haridus-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi korraldatud teadusprojektides ning kirjutanud autori ja kaasautorina hulga artikleid, konverentsiettekandeid ja raamatute peatükke. Nende seas näiteks Contemporary exhibition and architectural concepts in the presentation of archaeological heritage ( Tänapäevased näituseja arhitektuurikontseptsioonid arheoloogilise pärandi esitlemisel ), mis avaldati Archaeology and Science is (2013), Exhibitionary Complex: Architecture as an Exhibit ( Näitamiskompleks: arhitektuur kui näituseobjekt ) ajakirjas SAJ Serbian Architectural Journal (2013), The Museum of Revolution as a monument of political power ( Revolutsioonimuuseum kui poliitilise võimu monument ) konverentsikogumikus International Conference of Architecture and Ideology Proceedings (2012) jt. STELLA PELŠE / Läti Kunstiakadeemia Mineviku paremik uuel tasandil: kunstide süntees Läti kunstikriitikas aastatel Viimane kümnend enne aastate põhjapanevaid muutusi Läti visuaalkunstis sisaldas intensiivseid kunstide sünteesi kajastusi. See nähtus oli kindlasti seotud kunstipraktikaga, kus mitmed loovad meetodid, mis ei sobitunud kaunite kunstide staatilisse hierarhiasse, pääsesid kunstiareenile disaini tagaukse kaudu. Mitu aastatel korraldatud näitust pani kriitikud spekuleerima eri kunstiliikide kaasaegsemaks vormiks kokkusulandumise teemal, et täita oleviku nõudmisi peaaegu hegellikul moel. Nende küsimustega tegeles kõige põhjalikumalt kujundusteoreetik Herberts Dubins ( ), kes nägi tänapäevast sünteesi kui kunstide diferentseerituse eitust, mis omakorda tähendab selle fundamentaalse sünkretismi eitust. Selline n-ö eituse eitamine säilitas väidetavalt teatud kunstivormide parimad omadused ja viis need uuele tasemele. Sünteesi kontseptsioon ei olnud Läti kunstialastes kirjutistes muidugi uus nähtus realistliku sümbolismi ideed tekkisid juba aasta paiku ja modernismi viljelejad pooldasid sünteesi vastukaaluks aastate impressionistlikule analüütilisele lähenemisele aastatel sai see ammune idee värskel kujul uuesti aktuaalseks, sulandudes osaliselt sotsialistliku realismi doktriini ning püüdes samas säilitada maailmakultuuri parimaid saavutusi. Seda, kas need peegeldused lihtsalt järgisid praktikat ja otsisid sobivaid sõnu ammu loodud sõnastikust või hoopis suunasid ja soodustasid praktikat, tuleb alles uurida. Stella Pelše on kunstiteadlane ja kriitik ning vanemteadur Läti Kunstiakadeemia kunstiajaloo instituudis. Ta omandas aastal doktorikraadi uurimusega Läti kunstiteooria ajalugu: kunsti määratlused ajastu valitsevate ideede kontekstis ( ), mis avaldati aastal. Tema uurimistöö keskmes on kunstiteooria, kunstiajalugu, kunstikriitika, esteetika ja kaasaegne kunst. Ta on kirjutanud teadusartikleid ajakirjadesse ja kogumikesse ning retsenseerinud näitusi ja kunstiüritusi päevalehes Diena, kunstiajakirjas Studija ning teistes perioodikaväljaannetes ja kataloogides. VIRVE SARAPIK / Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut Visualiseerides kolmandat maailmasõda Teise maailmasõja järgne periood oli ilmselt ainus aeg, mil Eesti lootis uuele sõjale, mis taastaks Eesti riigi iseseisvuse. Seda kutsuti irooniliselt valge laeva ootamiseks. Selle retoorilise figuuri kasutamine algas Eestis aastatel seoses prohvet Maltsveti juhitud usuliikumisega, mis kuulutas, et valge laev viib usklikud tõotatud maale. Valge
11 laeva kujund kinnistus kirjanduses ja igapäevakeeles ning leidis nõukogude-aegse tõlgenduse filmis Valge laev (rež Kalju Komissarov, 1971), kus uue sõja väljavaade ning külma sõja ja eksiili teemade käsitlus tekitavad kokku omalaadse apokalüptilise ootusärevuse. Niisugune meeleolude põimumine oli Praha kevade järel aastate lõpul ja aastatel ka laiemalt levinud. Ametlik ideoloogia igapäevased sõjalised õppused ja külma sõja retoorika õhutas hirmu kolmanda maailmasõja ees. Samal ajal toimus tähenduslik nihe: meie ehk isiklik sõjakogemus muutus teatud mõttes võõraks, nende ehk kapitalistide-imperialistide sõjaks. Kolmanda maailmasõja motiivid esinevad mõneti selgemalt selle aja visuaalkultuuris, eriti estampgraafikas, kuid mitte kirjanduses, mis näis sõja teemat pigem vältivat. Minu ettekande peamine küsimus on järgmine: kas tegemist on laenatud ja isegi dekoratiivse teemaga või võime me rääkida omalaadsest ülekandemehhanismist? Vanem põlvkond oli oma vastuolulise sõjakogemuse eemale tõrjunud ning seda võis mainida ainult ametliku ideoloogia raames. Sõjajärgne põlvkond ei tahtnud end selle kogemusega enam mingil viisil siduda ning vanemate inimeste pained sulandusid ebamääraseks hirmuks, mis võttis samas esteetiliselt atraktiivse vormi. Virve Sarapik on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteooria professor ning akadeemilise ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi peatoimetaja. Ta on kirjutanud artikleid visuaalsest semiootikast, visuaalse kunsti ja verbaalse diskursuse suhetest, aja ja ruumi suhetest kirjandustekstides jmt ning avaldanud monograafia Keel ja kunst (Tallinn 1999). ELNARA TAIDRE / Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut Visuaalse kunsti vormide süntees kui tervikkunstiteos: Tõnis Vindi kunstipraktikad Nõukogude Eestis Minu ettekande eesmärk on käsitleda visuaalse kunsti vormide sünteesi wagnerliku tervikkunstiteose (Gesamtkunstwerk) kontseptsiooni kaudu. Richard Wagneri hilisromantiline tervikkunstiteose programm ei olnud pelgalt esteetiline, vaid ka ühiskondlik ja poliitiline. Oma revolutsioonilises utoopias kujutas Wagner ette ideaalset tulevikuühiskonda, kuid just tervikkunstiteos muusika, tantsu, luule ja visuaalsete kunstide süntees pidi looma ühiskonna ümberkujundamiseks vajalikud eeltingimused. Wagneri pärandil oli märkimisväärne mõju 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, mil paljud kunstnikud püüdsid tõlkida tema kontseptsiooni visuaalse kunsti keelde. Tervikkunstiteose idee mõjutas otseselt ja kaudselt varaseid avangardkunsti eksperimente, mille käigus kaotati piirid eri kunstivaldkondade vahel, aga ka kunsti ja elu vahel. 20. sajandi lõpu poole võib avangardkunsti praktikates arendatud tervikkunstiteose elemente leida Nõukogude Eesti kunstniku Tõnis Vindi loomingus aastate lõpus hakkas Vint välja töötama kontseptuaalset platvormi kõikvõimalike visuaalsete nähtuste tõlgendamiseks ja sünteesimiseks. Tema esteetiline universalism ja harmoonilise keskkonna loomise taotlus realiseerus graafikas, raamatu-, plakati- ja sisekujunduses, lavakujunduses ja dokumentaalfilmis Lielvārde vöö (1980). Vindi kunstitegevus pakub välja mudeli nii pildisisese kui ka pildivälise ruumi korrastamiseks ning seda võib käsitleda kui (visuaalset) tervikkunstiteost. Kunstnik kasutas seda nõukogude režiimile vastandumise strateegiana, mis huvitaval kombel ühendas nii introvertseid kui ka ekstravertseid elemente. Ühest küljest põgenes Vindi konstrueeritud privaatne totaalsus ümbritsevast tegelikkusest, teisest küljest oli tema totaalne lähenemisviis varjatud n-ö sekkumiste vahendiks, edastades laiemale avalikkusele ametlike kanalite kaudu alternatiivseid (esteetilisi) ideid. Elnara Taidre on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane. Tema uurimistöö põhisuunad on (Eesti) moodne ja kaasaegne kunst, täpsemalt omamütoloogia 20. sajandi visuaalses kunstis. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant ja töötab Eesti Kunstimuuseumi graafika abikogu hoidjana. Tema viimaste
12 projektide hulka kuuluvad näituse Tõnis Vint ja tema esteetiline universum (2012, Kumu kunstimuuseum, Tallinn) kureerimine ja sama pealkirja kandva raamatu koostamine, samuti artikkel Kazimir Malevich s Suprematism and Modernist Artistic Mythology as an Alternative to Religion ( Kazimir Malevitši suprematism ja modernistlik omamütoloogia kui alternatiiv religioonile ajakirjas Baltic Journal of Art History, 2014, 7. kd) ning näituse Musta ruudu metamorfoosid. Malevitši tõlgendused Eesti kunstis (2015, Kumu kunstimuuseum) kureerimine. MĀRA TRAUMANE / Berliini Humboldti Ülikool, Zürichi Ülikool Kunstikahtlused kui konstruktiivne projekt: Tundmata Tunnete Taastamise Töötoa näitel Uurin oma ettekandes kahtlemist kui tingimust, mis kaasnes interdistsiplinaarsete kunstnike tegevusega ja aastatel endises Nõukogude Liidus ning mõnel juhul ka Ida-Euroopas. Selle näitena vaatlen Riias aastatel tegutsenud Läti kunstnike ja arhitektide ühenduse Tundmata Tunnete Taastamise Töötuba tegevust ja teoreetilist platvormi. Toon samaaegseid näiteid ka Moskvast ja Sloveeniast. Kahtlemise teema on seotud küsimustega, mida kunstnikud ise oma praktikate kohta püstitasid. See ei hõlmanud mitte ainult ebakindlust kunstnike loometöö žanrilise kuuluvuse suhtes, vaid pani nad üldiselt vaagima, kas nende looming ikka kuulub kunsti valdkonda. Niisugust ebakindlust saab seletada institutsioonilise kontekstiga: see peegeldab kunsti olukorda Nõukogude Liidus, kus isolatsioon ning uute kunstiliikide tekkeks vajalike institutsiooniliste ja hariduslike raamistike puudumine muutis interdistsiplinaarsete kunstiteoste määratlemise keeruliseks, välistades samas kunsti kui institutsiooni kritiseerivate teoste tekke. Pealegi, nagu on üldiselt teada, alustasid interdistsiplinaarsete kollektiivide liikmed karjääri sageli mõnel teisel loomingulisel alal, näiteks kirjaniku või TTTT puhul arhitektina ja aastatele keskendudes püüan lahata ebapüsivate sidemetega loomekollektiivide produktiivseid aspekte. Pakun välja, et esialgsed kahtlused oma loomingu määratlemisel olid TTTT (ja teiste kollektiivide) tegevuses postmodernistliku pöörde eeltingimuseks ning rajasid teed rühmituse omapäraste töövõtete väljakujunemisele. Ühtlasi käsitlen kunstiajaloolase ees seisvaid metoodilisi probleeme, mis ilmnevad mittepüsivate interdistsiplinaarsete kunstnikeühenduste uurimisel ja teatud määral paratamatult ka kanoniseerimisel. Māra Traumane on Berliinis, Zürichis ja Riias töötav kunstiteadlane. Alates aastast on ta osalenud Zürichi Ülikooli SNFi uurimisprojektis Art and Literature on Trial ( Kunst ja kirjandus kohtupingis ). Ta on lõpetamas väitekirja Berliini Humboldti Ülikoolis. Oma uurimistöös keskendub ta Ida-Euroopa Teise maailmasõja järgse kunsti võrdlevale uurimisele, neoavangardi ajaloole ning kunstipraktikate poliitilisele kontekstile. Māra Traumane on tegutsenud ka kuraatori ja kunstikriitikuna aastal viis ta Läti Kunstiakadeemias Patternsi loenguprogrammi raames läbi magistriseminari pealkirjaga Lugemist piirkondlike kunstiajalugude teemal: teoreetilised vaatenurgad Ida-Euroopa kunstile. Tema värskeimad publikatsioonid on: Women s art and the denial of feminism: the history of exhibitions in Latvia ( Naiste kunst ja feminismi eitamine: näituste ajalugu Lätis aastail ) kogumikus Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe (2012) ning Avant-garde Trends in Latvian Music, 1970s 1990s ( Avangardistlikud suundumused Läti muusikas aastatel, koos Daiga Mazvērsītega) raamatus Sound Exchange: Experimentelle Musikkulturen in Mitteleuropa (2012). TOMASZ ZAŁUSKI / Łódźi Ülikool Prakseoloogiast Teiste Kunstide Kunstnike Assotsiatsioonini: kunstide ja meediumiülesuse ühendus KwieKuliku Tegevustes Keskendun poolakatest kunstnikupaarile KwieKulikule (Przemysław Kwiek ja Zofia Kulik) ning nendega koostööd teinud, pidevalt muutunud kunstnike ringile ja aastate vahetusel väitis KwieKulik sõnaselgelt, et on
13 aeg integreerida lahknevad kunstiharud. Sellisel integreeritud kunstiväljal oleks iga kunstnik, kes on saanud väljaõppe ühes kunstivaldkonnas, võimeline loominguliselt tegutsema ka teiste kunstiliikide, meediumite, materjalide ja tehnikate võimalusi kasutades. Kunstide integratsiooni postulaat oli KwieKuliku aastate tekstides seotud kontseptuaalse kunstiga, tehnilis-teadusliku revolutsiooni ja ennekõike Tadeusz Kotarbiński prakseoloogiaga. Analüüsin seost prakseoloogiliste kontseptsioonide ja neoavangardi ideede ning KwieKuliku protsessuaal-materiaalsete performatiivsete praktikate vahel. Väidan ühtlasi, et integratsiooni kontseptsioonist suure hulga eriilmeliste meediumiüleste kunstiliste praktikate kirjeldamiseks päriselt ei piisa. Kunstide integratsiooni ajendanud ja käivitanud impulsid olid ja aastate sotsialistliku Poola Rahvavabariigi kunstiproduktsiooni tingimustes iseenesest kriitilised, uuendusmeelsed ja transformatiivsed. Kunstide integratsioon võttis sihikule institutsionaalsete struktuuride võrgustiku: akadeemilise kunstihariduse, kunsti loomise ja näitamise institutsioonid ja kunstnike ühendused. Koos teiste kunstnike rühmitustega, kes tegelesid praktikaga, mida tol ajal nimetati sageli teiseks kunstiks, soovis KwieKulik asutada senisest erinevaid kunstiühendusi ning taotles neile ametlikku tunnustust. See aga ei õnnestunud: taotlused lükati alati tagasi aastatel suudeti lõpuks ametlikult registreerida Teiste Kunstide Kunstnike Assotsiatsioon. Tegemist oli kõigest hilinenud sümboolse žestiga, administratiivakti kui kunstiteosega ilma tegelike tagajärgedeta. Lõpetuseks mõtisklen, kuidas on kunstivälja mitmedimensioonilise muutmise püüded ajas edasi kandunud. Tomasz Załuski on kunstiteadlane ja filosoof, Łódźi Ülikooli meedia- ja audiovisuaalkultuuri osakonna ning Łódźi Władysław Strzemiński Kunstiakadeemia kunstiajaloo ja kunstiteooria osakonna dotsent. Tema uurimistöö keskendub moodsale ja kaasaegsele kunstile, kunsti, prakseoloogia ja biopoliitika suhetele, esteetika, eetika ja poliitika konfiguratsioonidele ühiskondlik-kultuurilises modernismiprojektis ning prantsuse nüüdisaegsele filosoofiale (eriti Jacques Derridale ja Jean-Luc Nancyle). Ta on kirjutanud raamatu Modernizm artystyczny i powtórzenie: Próba reinterpretacji ( Kunstiline modernism ja kordumine: uuestitõlgenduse katse, 2008) ning toimetanud väljaandeid Sztuki w przestrzeni transmedialnej ( Kunstid transmediaalses ruumis, 2010) ja Skuteczność sztuki ( Kunsti efektiivsus, 2014) aastal tõlkis ta (koos Michał Gusiniga) poola keelde Jean-Luc Nancy teose La communauté désœuvrée.
Tartu Ülikool. Filosoofia teaduskond. Ajaloo õppekava. Kunstiajaloo õppetool. Elo Hermann RENÉ MAGRITTE JA TEMA MÕJUD TOOMAS VINDI LOOMINGUS
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Ajaloo õppekava Kunstiajaloo õppetool Elo Hermann RENÉ MAGRITTE JA TEMA MÕJUD TOOMAS VINDI LOOMINGUS Bakalaureusetöö Juhendajad: Tõnis Tatar Eik Hermann Tartu 2014 Sisukord
More informationV NU PERFORMANCE FESTIVAL: SO FAR SO GOOD ETENDUSKUNSTIDE FESTIVAL
19. 22. november 2014 Tallinn V NU PERFORMANCE FESTIVAL: SO FAR SO GOOD ETENDUSKUNSTIDE FESTIVAL SO FAR SO GOOD NU Performance Festival toimub juba viiendat korda. Esimese väljalaske puhul, 2005. aastal
More informationKITSAS TEE TÕENI: ARVO PÄRDI NDAD NÕUKOGUDE EESTIS II
KITSAS TEE TÕENI: ARVO PÄRDI 1960. 1970-NDAD NÕUKOGUDE EESTIS II IMMO MIHKELSON Filmimuusika. Omaette nurgake Filmiga on nagu lavateosega, et pilt ja heli on nagu ühe medali kaks - helilooja võib ütelda,
More informationE H I T U S K I N N I S V A R A M A T E R JALID TEHN O L O O G I A T E H N I K A. VALMINUD ON MUDELPROJEKTEERIMISE JUHENDMATERJAL lk 42.
E H I T U S K I N N I S V A R A M A T E R JALID TEHN O L O O G I A T E H N I K A NOVEMBER 2013 NR 11 (182) DIGIEDUET: UUS MULTI- KEELNE EHITUSTEABE INFOBAAS lk 12 VALMINUD ON MUDELPROJEKTEERIMISE JUHENDMATERJAL
More informationANTS LAIKMAA. RAHVUSLANE JA DÄNDI
ANTS LAIKMAA. RAHVUSLANE JA DÄNDI 53 ANTS LAIKMAA. RAHVUSLANE JA DÄNDI LIIS PÄHLAPUU Kumu kunstimuuseumi programmijuht-kuraator liis.pahlapuu@ekm.ee 20. sajandi alguse Eesti kultuurielu oli plahvatuslik:
More informationPühitsuselu astmed. Evan Roberts. Eessõna. Neile, kes igatsevad omas waimulikus elus Kristuse täiuse järele Walguse kirjastus, Kodu 18, Tallinn
Evan Roberts Pühitsuselu astmed Neile, kes igatsevad omas waimulikus elus Kristuse täiuse järele Walguse kirjastus, Kodu 18, Tallinn Eestistanud G. Henny A. Mattieseni trükikoda o/ü., Tartu 1933 Eessõna
More informationJeesus elab! Tere armsad sõbrad! Ülistusõhtu
EKNK Kuressaare Koguduse kuukiri nr. 4 (46) Hind 1 Aprill 2012 LEHES Risti vägi - Jeesus Jumala Tall Dr Jürgen Bühler... 2 Rõõmustu temast vaatamata kõigele! Rob Hotchkin... 3 Kuidas teiste teenimise läbi
More informationEine murul. Ühe animafilmi tekst ja kontekst
Film, ruum ja narratiiv: Mis juhtus Andres Lapeteusega? ning Viini postmark Eine murul. Ühe animafilmi tekst ja kontekst Artikkel käsitleb Priit Pärna joonisfilmi Eine murul (1987) kui üht perestroikakino
More informationDISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1
DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 DISSERTATIONES ARCHAEOLOGIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 1 LUU- JA SARVESEMED EESTI ARHEOLOOGILISES LEIUMATERJALIS VIIKINGIAJAST KESKAJANI BONE AND
More informationJOSEPH CONRAD '1 LORD JIM ROMAAN. Inglise keelest tõlkinud A. H. TAMMSAARE EESTI KIRJANDUSE SELTSI TARTU 1931
0 JOSEPH CONRAD '1 LORD JIM ROMAAN Inglise keelest tõlkinud A. H. TAMMSAARE EESTI KIRJANDUSE SELTSI TARTU 1931 KIRJASTUS Trükikoda Ed. Bergmann, Tartui. Autorilt. Kui see romaan ilmus esimest korda raamatuna,
More informationRändurid. The Travellers Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis
25.08.2017 28.01.2018 Rändurid Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis The Travellers Voyage and Migration in New Art from Central and Eastern Europe Näitus Kumu kunstimuuseumis Exhibition
More informationNÕUKOGUDE LIIDU 1939/40. AASTA BALTI- POLIITIKA VENEMAAL ILMUNUD UUSIMAS KIRJANDUSES
Acta Historica Tallinnensia, 2008, 12, 75 86 doi: 10.3176/hist.2008.1.04 NÕUKOGUDE LIIDU 1939/40. AASTA BALTI- POLIITIKA VENEMAAL ILMUNUD UUSIMAS KIRJANDUSES Magnus ILMJÄRV Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut,
More information3 FILMI 24 KEELT 28 RIIKI. Sophia Olsson SAMEBLOD (SAMI BLOOD) Režissöör: Amanda Kernell Rootsi, Norra, Taani EUROOPA PARLAMENT TOETAB KULTUURI
3 FILMI 24 KEELT 28 RIIKI SAMEBLOD (SAMI BLOOD) Režissöör: Amanda Kernell Rootsi, Norra, Taani EUROOPA PARLAMENT TOETAB KULTUURI SAMEBLOD (SAMI BLOOD) REŽISSÖÖR: AMANDA KERNELL Vana naine sõidab koos pojaga
More informationTÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID SUURIM IME JEESUS. Roy Adams
TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID SUURIM IME JEESUS Roy Adams Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond 2008 Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid valmistab ette SPA Peakonverentsi
More informationRistripatsid Eesti sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused?
Ristripatsid Eesti 12. 13. sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused? Tuuli Kurisoo Ristripatsid on ühed kõige enam uurijate tähelepanu pälvinud sümboltähendusega esemed Eesti arheoloogilises
More informationPalvetades hilise. vihma pärast! Ühispalveks. Väike käsiraamat
Palvetades hilise vihma pärast! Väike käsiraamat Ühispalveks Sisu: 1. Miks palvetada vihma pärast?...2 2. Miks ühispalve?...4 3. Mis on ühispalve?...6 4. Kuidas alustada ühispalvega...7 4.1. Kiitus ja
More informationMu armsad vennad ja õed!
NOVEMBER 2011 ESIMESE PRESIDENTKONNA Sõ NUM Seiske pühades paikades Taevaisaga suhtlemine läbi meie palvete ja Tema inspiratsiooni on vajalik, et me saaksime hakkama elu tormide ja katsumustega. Mu armsad
More informationTAGASIVÕITMINE! JUMAL TAHAB SIND TAGASI 2015 NOORTE PALVENÄDALA LOENGUD BALVIN JA ANNET BRAHAM
TAGASIVÕITMINE! JUMAL TAHAB SIND TAGASI BALVIN JA ANNET BRAHAM KAHEKSA JUTLUST, ET TULETADA MEILE MEELDE JEESUST JA INNUSTADA MEID ÜHINEMA TEMAGA TAGASIVÕITMISE TÖÖS. 2015 NOORTE PALVENÄDALA LOENGUD Noorte
More informationSALVAGE EXCAVATIONS ON THE EARLY MODERN AGE RURAL CEMETERY OF EASSALU (FORMER VANAKÜLA)
ArchAeologicAl Fieldwork in estonia 2013, 183 192 SALVAGE EXCAVATIONS ON THE EARLY MODERN AGE RURAL CEMETERY OF EASSALU (FORMER VANAKÜLA) ANDRES TVAURI and ANU KIVIRÜÜT Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia
More informationPESAst koorunud Best from the nest
PESAst koorunud Best from the nest Euroopa Liit Eesti Euroopa tuleviku heaks Regionaalarengu Fond 2011 2016 PESAst koorunud Best from the nest 2011 2016 PESA arendusprogramm PESA on ainulaadne loomeettevõtjaile
More informationPIIBLI ALUSED ÕPPEMATERJAL MIS AVAB TÕELISE KRISTLUSE RÕÕMU JA RAHU MAAILMA. DUNCAN HEASTER
PIIBLI ALUSED ÕPPEMATERJAL MIS AVAB TÕELISE KRISTLUSE RÕÕMU JA RAHU MAAILMA DUNCAN HEASTER www.carelinks.net info@carelinks.net SISSEJUHATUS Iga inimene, kes on hakanud uskuma Jumala olemasolusse ja on
More informationKIRI EFESLASTELE SUHETE EVANGEELIUM
TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID KIRI EFESLASTELE SUHETE EVANGEELIUM John M. Fowler Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond 2005 Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid
More informationARHEOLOOGIA EESTI-INGLISE VALIKSÕNASTIK
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND GERMAANI, ROMAANI JA SLAAVI FILOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA EESTI-INGLISE VALIKSÕNASTIK Magistriprojekt Kätlin Jansons Juhendajad lektor Piret Rääbus doktorant Liis
More informationThree medieval and early modern hoards from Pugritsa village, historical Võrumaa
Archaeological Fieldwork in Estonia 2016, 81 92 Three medieval and early modern hoards from Pugritsa village, historical Võrumaa Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond (University
More informationMUUSIKAÜRITUSTE INFOPORTAALI KONTSEPTUAALNE DISAIN
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut MUUSIKAÜRITUSTE INFOPORTAALI KONTSEPTUAALNE DISAIN Seminaritöö Autor: Alina Nurk Juhendaja: Hans Põldoja Autor:... 2016 Juhendaja:... 2016 Instituudi direktor:...
More informationJEESUS LÄBI MARKUSE SILMADE
TÄISKASVANUTE HINGAMISPÄEVAKOOLI ÕPPETÜKID JEESUS LÄBI MARKUSE SILMADE William G Johnsson Adventistide Koguduste Eesti Liidu Hingamispäevakooli osakond 2005 Täiskasvanute hingamispäevakooli õppetükid valmistab
More informationTEE KRISTUSE JUURDE. Ellen G. White. Copyright 2012 Ellen G. White Estate, Inc.
TEE KRISTUSE JUURDE Ellen G. White 1991 Copyright 2012 Ellen G. White Estate, Inc. Information about this Book Overview This ebook is provided by the Ellen G. White Estate. It is included in the larger
More informationPOLIITIKA. Jüri mälumängu küsimused LOODUS JA GEOGRAAFIA
Jüri mälumängu küsimused 11.02.2009 LOODUS JA GEOGRAAFIA 1. Hoidke silmad lahti, siis näete palju. Hoidke kõrvad lahti, siis kuulete palju. Ärge võõrduge loodusest. Lapsed tunnevad automarke, aga naksurit
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Maria Gertsjak From Sunrise to Midnight Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: lektor Sirje Medell Kaitsmisele
More informationJumala Lubadus Aabrahamile
Piibel Lastele Esindab Jumala Lubadus Aabrahamile Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Byron Unger; Lazarus Muudatud: M. Maillot; Tammy S. Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org
More informationMis asi on "Must Henna?" Catherine Cartwright-Jones c 2003
1 Mis asi on "Must Henna?" Catherine Cartwright-Jones c 2003 Henna EI OLE must. Sellele vaatamata müüakse paljusid asju musta henna sildi all ning paljudest asjadest arvatakse, et need on must henna. Mõned
More informationTartu MV mälumängus ( küsimused Artes Terrae: Mart Kiisk, Rein Hiob, Veiko Tonts, Mart Hiob)
Tartu MV mälumängus 03.11.2010 ( küsimused : Mart Kiisk, Rein Hiob, Veiko Tonts, Mart Hiob) 1 Eesti esimeseks aasta linnuks valiti 1995. aastal rukkirääk. Kes on käesoleva, 2010. aasta linnud? 2 Meie planeedi
More information12. PÖFFI ARMASTUSFILMIDE FESTIVAL Tartus
12. PÖFFI ARMASTUSFILMIDE FESTIVAL 7. 12.08 Tartus 1 FESTIVALI FESTIVAL FILM PROGRAMME ESMASPÄEV / MONDAY, 7.08 21.45 FESTIVALI AVAMINE / FESTIVAL OPENING / Raekoja plats 22.00 TAGASI POLE VAJA / KEEP
More informationPakendi infoleht: teave kasutajale. Duac Gel, 10 mg/g + 50 mg/g geel Klindamütsiin, bensoüülperoksiid
Pakendi infoleht: teave kasutajale Duac Gel, 10 mg/g + 50 mg/g geel Klindamütsiin, bensoüülperoksiid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Hoidke infoleht
More informationI V CENTURY MIDDLE KAMA TARASOVO BURIAL GROUND A UNIQUE MONUMENT OF ANCIENT UDMURTS
Estonian Journal of Archaeology, 2017, 21, 2, 186 215 https://doi.org/10.3176/arch.2017.2.05 I V CENTURY MIDDLE KAMA TARASOVO BURIAL GROUND A UNIQUE MONUMENT OF ANCIENT UDMURTS The Tarasovo burial ground
More informationKUIDAS TUNDA JUMALAT
Ja te otsite Mind ja leiate Minu, kui te nõuate Mind kõigest oma südamest! KUIDAS TUNDA JUMALAT KUIDAS TUNDA JUMALAT Nii nagu Aabraham oli Jumala Sõber alistumise ja sõnakuulelikkuse läbi, võid ka sina
More informationJa te otsite Mind ja leiate Minu, kui te nõuate Mind kõigest oma südamest! KUIDAS TUNDA JUMALAT
Ja te otsite Mind ja leiate Minu, kui te nõuate Mind kõigest oma südamest! KUIDAS TUNDA JUMALAT KUIDAS TUNDA JUMALAT Nii nagu Aabraham oli Jumala Sõber alistumise ja sõnakuulelikkuse läbi, võid ka sina
More informationHolokausti müüdist. Auschwitz -Birkenau Oswiecim
Holokausti müüdist. Holokausti müüdi algusele, st. mürkgaasidega hukatud kuus miljonit juuti - teise maailmasõja aegsetes saksa surmalaagrites mürgitatud ja krematooriumites põletatud juutidele, pandi
More informationWorks and Words and I AM Marga van Mechelen
Works and Words and I AM Marga van Mechelen The history of Works and Words, an international art event that took place in Amsterdam in 1979, is the history of a semifailure, but an interesting failure
More informationKivijärve kuljustega noatuped
TARTU ÜLIKOOL Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusliku käsitöö osakond Margit Keeman Kivijärve kuljustega noatuped Diplomitöö Juhendajad: Riina Rammo, MA Egge Edussaar-Harak, MA Kaitsmisele lubatud (Juhendaja
More informationRooma tooteid Baltikumis
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT Jekaterina Štšogoleva Rooma tooteid Baltikumis Bakalaureusetöö Juhendaja: prof. Aivar Kriiska TARTU 2009 Sisukord Sissejuhatus... 3 1.
More informationAafrika rahvajutud religioonietnoloogilise allikana bulsa (Põhja-Ghana) pärimuse näitel. II
Aafrika rahvajutud religioonietnoloogilise allikana bulsa (Põhja-Ghana) pärimuse näitel. II Rüdiger Schott 7. Surm, surnud ja vaimud bulsa juttudes Tihnikut nimetatakse jutus BUL-E0654 ka surnute (ainult
More informationMees saadatud Jumalalt
Piibel Lastele Esindab Mees saadatud Jumalalt Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Byron Unger; Lazarus Muudatud: E. Frischbutter; Sarah S. Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org
More informationTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava. Liina Karelson
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Liina Karelson ÕPETAJATE HINNANGUD 3D-PRINTERI KUI KAASAEGSE DIGITEHNOLOOGILISE VAHENDI KASUTAMISELE ÕPPETÖÖS
More informationJumal Proovib Aabrahami Armastust
Piibel Lastele Esindab Jumal Proovib Aabrahami Armastust Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Byron Unger; Lazarus Muudatud: M. Maillot; Tammy S. Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org
More informationPEITLEID LÕHAVERE LINNAMÄELT. Silvia Laul Ülle Tamla
PEITLEID LÕHAVERE LINNAMÄELT Silvia Laul Ülle Tamla Silvia Laulu mälestuseks Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 10 PEITLEID LÕHAVERE LINNAMÄELT Käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest Silvia Laul Ülle Tamla
More informationThe earliest well in Estonia? Archaeological studies at Põltsamaa Kuningamägi, central Estonia
Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 65 72 The earliest well in Estonia? Archaeological studies at Põltsamaa Kuningamägi, central Estonia Eesti Kirjandusmuuseum, folkloristika osakond (Estonian Literary
More informationSissejuhatus. Toomas Hiio
Sissejuhatus Toomas Hiio 2012. aasta mais pidas Eesti sõjamuuseum oma aastakonverentsi, mille teemad olid sedakorda ajendatud Napoleoni sõjakäigust Venemaale 200 aastat varem. Ehkki ühegi Napoleoni sõduri
More informationVIKING AGE HOARD FROM KINKSI, COUNTY OF LÄÄNEMAA
VIKING AGE HOARD FROM KINKSI, COUNTY OF LÄÄNEMAA ÜLLE TAMLA, MAURI KIUDSOO and TARVI TOOME Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut (Institute of History, Tallinn University), Rüütli 6, 10130 Tallinn, Estonia;
More informationSPEARHEADS FROM KOHTLA-VANAKÜLA FIND: REFINING EARLY IRON AGE (500 BC AD 550) SPEARHEAD TYPO-CHRONOLOGY IN THE EASTERN BALTIC
Estonian Journal of Archaeology, 2018, 22, 1, 32 50 https://doi.org/10.3176/arch.2018.1.03 SPEARHEADS FROM KOHTLA-VANAKÜLA FIND: REFINING EARLY IRON AGE (500 BC AD 550) SPEARHEAD TYPO-CHRONOLOGY IN THE
More informationPRELIMINARY RESULTS OF THE RESCUE EXCAVATION IN ST MARY S CHURCHYARD AND ITS SURROUNDINGS IN TARTU
PRELIMINARY RESULTS OF THE RESCUE EXCAVATION IN ST MARY S CHURCHYARD AND ITS SURROUNDINGS IN TARTU 00 0 MARTIN MALVE, RAIDO ROOG and ANDRES TVAURI Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut (University
More informationa child talks when a chicken takes a pee?
Story 1 a child talks when a chicken takes a pee? In times gone by, a well-behaved child had first and foremost to be quiet and polite. What have young artists aged between just fourteen and nineteen got
More informationNYDA hävitab. täid ja tingud
NYDA hävitab täid ja tingud Peatäi (Pediculus humanus) Tiivutu putukas Seesamiseemne suurune (2-3 mm) Eluks vajab verd, mida imeb inimese peanahast Ilma verd imemata ei suuda elada kauem kui 55 tundi Ei
More informationLATE BRONZE AGE BONE CRAFTING IN THE EASTERN BALTIC: STANDARDIZATION OF ARTEFACT TYPES AND INDIVIDUAL INGENUITY 1
Estonian Journal of Archaeology, 2013, 17, 1, 24 37 doi: 10.3176/arch.2013.1.02 LATE BRONZE AGE BONE CRAFTING IN THE EASTERN BALTIC: STANDARDIZATION OF ARTEFACT TYPES AND INDIVIDUAL INGENUITY 1 The aim
More informationPerformance art in Eastern Europe since 1960
Introduction This book represents the first attempt to write a comprehensive account of performance art in Eastern Europe the former communist, socialist and Soviet countries of Central, Eastern and Southeastern
More informationMaja Bajevic / Marcelle Marcel curated by Ami Barak
Maja Bajevic / Marcelle Marcel curated by Ami Barak Maja Bajevic (Bosnia and Herzegovina/France), lives part time in Berlin and since this year part time in her native city (Sarajevo). The artist is a
More information4222_100_4208_1_FrontCover_A5_fc.pdf 1 6/18/15 12:15 PM. Lumea SC1995
4222_100_4208_1_FrontCover_A5_fc.pdf 1 6/18/15 12:15 PM Lumea SC1995 2 3 9 8 5 4 1 10 11 7 6 13 14 12 English Eesti Latviešu Lietuviškai 6 English Welcome Welcome to the beauty world of Lumea! You are
More informationIngrid Ulst IN ESTONIA. Ingrid Ulst, University of Tartu, 3 Lossi St., Tartu, Estonia; Introduction
Estonian Journal of Archaeology, 2010, 14, 2, 153 169 doi: 10.3176/arch.2010.2.04 THE PROBLEMS OF BLACK ARCHAEOLOGY IN ESTONIA In recent years, several illegal excavations have taken place on the archaeological
More informationInterview with Michele Drascek curator of Neue slowenische Kunst (New Slovenian Space..
Interview with Michele Drascek curator of Neue slowenische Kunst (New Slovenian Art) @CHELSEA Space.. Posted on 28/03/2012 Neue Slowenische Kunst 1984-1992 Laibach / IRWIN / New Collectivism / Theatre
More informationNEW INTERESTING PREHISTORIC COIN FINDS IN 2013
ArchAeologicAl Fieldwork in estonia 2013, 221 228 NEW INTERESTING PREHISTORIC COIN FINDS IN 2013 MAURI KIUDSOO Tallinna Ülikool, Ajaloo Instituut (Institute of History, Tallinn University), Rüütli 6, 10130
More informationSaka Late Viking Age silver hoard from north-east Estonia
Archaeological Fieldwork in Estonia 2015, 113 120 Saka Late Viking Age silver hoard from north-east Estonia Ülle Tamla Tallinna Ülikool, arheoloogia teaduskogu (Archaeological Research Collection of Tallinn
More informationSURMAAEGSETE VIGASTUSTEGA KOLJU HAAPSALU TOOMKIRIKUST 1
SURMAAEGSETE VIGASTUSTEGA KOLJU HAAPSALU TOOMKIRIKUST 23 SURMAAEGSETE VIGASTUSTEGA KOLJU HAAPSALU TOOMKIRIKUST 1 MARTIN MALVE Tartu ülikooli arheoloogia doktorant, luu-uurija martinmalve@gmail.com 1980.
More informationInvestigation of Late Iron Age occupation layers in Viljandi Castle park
Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 123 132 Investigation of Late Iron Age occupation layers in Viljandi Castle park Heiki Valk and Eve Rannamäe Tartu Ülikool, ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia
More informationJUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON. OTSUS nr 1507-o
JUSTIITSMINISTEERIUM TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON OTSUS nr 1507-o Tallinnas 27. märtsil 2017 Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, koosseisus Evelyn Hallika (eesistuja), Rein Laaneots ja Sulev Sulsenberg,
More informationCALL FOR APPLICATIONS 2017
CALL FOR APPLICATIONS 2017 Open call for Trauma & Revival: Contemporary Encounters residency programs conceived by: kim? Contemporary Art Centre (Riga, Latvia) and Cittadellarte - Fondazione Pistoletto
More informationHeiki Valk ON THE ORIGINS OF CHURCHES AND CHURCHYARDS IN SOUTHERN ESTONIA: THE EVIDENCE FROM EARLY GRAVE FINDS
99 Heiki Valk ON THE ORIGINS OF CHURCHES AND CHURCHYARDS IN SOUTHERN ESTONIA: THE EVIDENCE FROM EARLY GRAVE FINDS There is almost no written record of the formation of the network of rural churches in
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Eve Varik EESTI ROOSITUD SÕRMKINDAD 19. SAJANDIL Lõputöö Juhendaja : MA Kristi Jõeste Kaitsmisele lubatud..
More informationRyszard Wasko Time Sculptures
Ryszard Wasko Ryszard Wasko Time Sculptures For Wasko, the transformation that took place in his art from the 1970s to the 1980s is tantamount to a shift from video and photography to sculpture and painting:
More informationTacita Dean
KUB 2018.04 Press Release Tacita Dean 20 10 2018 06 01 2019 Press Conference Thursday, October 18, 2018, 11 pm Opening Reception Friday, October 19, 2018, 7 pm Press photos for download www.kunsthaus-bregenz.at
More informationSUPA 2006 Summer University of Performing Arts 06 Theatre Studies, Mediterranean Institute, University of Malta
SUPA 2006 Summer University of Performing Arts 06 Theatre Studies, Mediterranean Institute, University of Malta www.tarf.info PERFORMING STREAM A Performing Arts Workshop by Nhandan Chirco Date: Monday
More informationInnovaatilised Järvamaa ettevõtted
Paide Gümnaasium Innovaatilised Järvamaa ettevõtted Junior Achievement Eesti konkursitöö Kelli Lukas 11 klass Juhendaja : Elbe Metsatalu Paide Gümnaasiumi õpetaja Paide 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3
More informationVäiketootjatele tähelepanu suunamine Gotlandil. Hiiumaa 24 nov 2010
Väiketootjatele tähelepanu suunamine Gotlandil Hiiumaa 24 nov 2010 Väiketootjatele tähelepanu suunamine Gotlandil Dispositsioon: Rootsi riigi toidumaa projekt Natukene Gotlandist Maamajandusselts ja nõustamine
More informationNew Borders, New Boundaries: Fashion in a Shifting World
New Borders, New Boundaries: Fashion in a Shifting World Symposium programme Saturday 17 March 2018, 10:00am 4:30pm Calvert 22 Space calvert22.org /calvert22 @calvert_22 @calvert22foundation #PostSovietVisions
More informationRescue excavations at the pit grave cemetery of Järveküla
Archaeological Fieldwork in Estonia 2014, 113 122 Rescue excavations at the pit grave cemetery of Järveküla Gurly Vedru MTÜ Arheoloogiakeskus, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Estonia; gurli11@mail.ee Raili Allmäe
More information(1961) Galerie nächst St. Stephan - Rosemarie Schwarzwälder, Wien
Años 50 y 60 (1956) Galerie Rive Droite, Paris (1958) Galerie Schmela, Düsseldorf (1960) Kunsthalle Bern, Bern (1960) Moderna Museet, Stockholm (1961) Galerie Schmela, Düsseldorf (1961) Galerie nächst
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN ISO 9920:2007 Ergonomics of the thermal environment - Estimation of thermal insulation and water vapour resistance of a clothing ensemble Ergonomics of the thermal environment - Estimation
More informationTHE SILVER HOARD FROM KÕUE
ArchAeologicAl Fieldwork in estonia 2013, 211 220 THE SILVER HOARD FROM KÕUE ÜLLE TAMLA and MAURI KIUDSOO Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut (Institute of History, Tallinn University), Rüütli 6, 10130
More informationof Nebraska - Lincoln
University of Nebraska - Lincoln DigitalCommons@University of Nebraska - Lincoln Textile Society of America Symposium Proceedings Textile Society of America 9-2012 The Lausanne International Tapestry Biennials
More informationMay 12 Aug. 13, 2011: Kontakt: Conceptual Art from Ex-Yugoslavia
May 12 Aug. 13, 2011: Kontakt: Conceptual Art from Ex-Yugoslavia Kontakt: Conceptual Art from Ex-Yugoslavia Works from the collection of Erste Group, Vienna Curated by Walter Seidl and Sabine Bitter Talk
More informationPress release_1/4. Rita Canarezza & Pier Paolo Coro Listen to the Sirens Space for Contemporary Art. Miki Tallone In a Low Voice
Rita Canarezza & Pier Paolo Coro Listen to the Sirens Space for Contemporary Art Press release_1/4 Miki Tallone In a Low Voice curated by Alessandro Castiglioni opening: Friday, 23 May 2014, at 6:30 p.m.
More informationBeyond The Green Economy [Digital] By Ricardo Abramovay READ ONLINE
Beyond The Green Economy [Digital] By Ricardo Abramovay READ ONLINE If you are looking for the ebook by Ricardo Abramovay Beyond the Green Economy [Digital] in pdf format, in that case you come on to faithful
More informationAVO TALPASE MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES KOHTLA-JÄRVE
AVO TALPASE MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES 7..9 Kadetid 8 kg 69 kg Greg-Sander Talpas (Palusalu) Laimonas Gecas (Leedu) Jürgen Silling (Vändra) kg Karlis Kaldma (Juhan) Taaniel Piiskoppel (Kadrina)
More informationArt Is Either Plagiarism or Revolution, Or: Something Is Definitely Going to Happen Here
Art as a Public Issue Art Is Either Plagiarism or Revolution, Or: Something Is Definitely Going to Happen Here Bik van der Pol Artist contribution January 1, 2007 There was once a plan to build a Museum
More informationARTIST SPOTLIGHT: Identi-Tees
ARTIST SPOTLIGHT: Identi-Tees Marcie Rose Brewer, M.F.A. Candidate, Photography, Department of Art and Art History, University of New Mexico Standing present in a white t-shirt against a white background,
More informationFrancesco Alici, 2017, oil on canvas, 123,5x80 cm
beatrice alici Francesco Alici, 2017, oil on canvas, 123,5x80 cm Sulltane, 2017, oil on canvas, 177x120 cm Vagina s painting, 2017, oil on canvas, 119,5x140 cm Next pages: A black girl and my grandfather,
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-ENV 12718:2002 Meditsiinilised survesukad ja -sokid Medical compression hosiery EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ENV 12718:2002
More informationHair Styling Sales Lack Volume In Europe.(EuroTrends): An Article From: Household & Personal Products Industry [HTML] [Digital] By Katie Rodgers
Hair Styling Sales Lack Volume In Europe.(EuroTrends): An Article From: Household & Personal Products Industry [HTML] [Digital] By Katie Rodgers If you are searched for the ebook Hair styling sales lack
More informationMike Kelley: Eternity is a Long Time
Mike Kelley: Eternity is a Long Time HangarBicocca, contemporary art space promoted by Pirelli, presents an exhibition devoted to one of the most influential artists of the past twenty years, Mike Kelley
More informationFOR IMMEDIATE RELEASE
FOR IMMEDIATE RELEASE Josephine Meckseper at PROYECTOSMONCLOVA September 22, 2017 - October 21, 2017 Josephine Meckseper, Dirty Hands (2016), Acrylic on canvas, cast aluminum, stainless steel stand, wood,
More informationAssociate Professor (Teaching) of Theater and Performance Studies
Associate Professor (Teaching) of Theater and Performance Studies Curriculum Vitae available Online Bio BIO Helen Paris is an award-winning artist who has been making performance work for twenty years.
More informationSCENOGRAPHY EXPANDING SYMPOSIA 1 3
SCENOGRAPHY EXPANDING SYMPOSIA 1 3 RIGA BELGRADE EVORA 2010 6,5 cm does it fit? 132 mm www.intersection.cz Scenography Expanding Invitation and Call for Papers Throughout the past decade, scenographic
More informationARCHAEOLOGICAL TEST EXCAVATIONS AT THE MESOLITHIC AND IRON AGE SETTLEMENT SITE JÄGALA-JOA IV
ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2013, 45 54 ARCHAEOLOGICAL TEST EXCAVATIONS AT THE MESOLITHIC AND IRON AGE SETTLEMENT SITE JÄGALA-JOA IV AIVAR KRIISKA and KAAREL SIKK Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia
More informationMust tuul, valge lumi
Must tuul, valge lumi CHARLES CLOVER MUST TUUL, VALGE LUMI UUE VENE NATSIONALISMI TÕUS Inglise keelest tõlkinud Jana Linnart Originaali tiitel: Charles Clover Black Wind, White Snow: The Rise of Russia
More informationFOR IMMEDIATE RELEASE
FOR IMMEDIATE RELEASE Josephine Meckseper at PROYECTOSMONCLOVA September 22, 2017 - October 21, 2017 Josephine Meckseper, Dirty Hands (2016), Acrylic on canvas, cast aluminum, stainless steel stand, wood,
More informationThird World Artist : The Performance Art of Alexander Brener
Third World Artist : The Performance Art of Alexander Brener Author: Lisa Nersesova Faculty Mentor: Jennifer Way, Department of Art History, School of Visual Arts Department: Department of Art History,
More informationJANA ŽELIBSKÁ. Gandy gallery Sienkiewiczova 4 Bratislava Slovakia
JANA ŽELIBSKÁ Jana Želibská (1941, Olomouc), visual artist living and working in Bratislava, play a key role on Slovak artistic scene from the end of the Sixties. She studied at the Academy of Fine Arts
More informationRAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS
Estonian Archaeology 4 ANDRES TVAURI RAHVASTERÄNNUAEG, EELVIIKINGIAEG JA VIIKINGIAEG EESTIS TOIMETANUD MARGOT LANEMAN Tartu 2012 SISUKORD Illustratsioonide nimekiri 7 SISSEJUHATUS KRONOLOOGIA...18 KÄESOLEVAST
More informationMaster's Research/Creative Project Four Elective credits 4
FASHION First offered fall 2010 Curriculum Master of Arts (MA) Degree requirements Course title Credits Master's Research/Creative Project Milestone Four Elective credits 4 Course code Course title Credits
More informationCENTRE DES ARTS approved performing arts centre DIGITAL FORMS centre for transdisciplinary art and residencies
CENTRE DES ARTS approved performing arts centre DIGITAL FORMS centre for transdisciplinary art and residencies A TRANSDISCIPLINARY APPROACH >Centre des arts is a transdisciplinary space open to crossovers
More informationDOWNLOAD OR READ : TOP MODELS VOL 66 MALE LEGENDS PDF EBOOK EPUB MOBI
DOWNLOAD OR READ : TOP MODELS VOL 66 MALE LEGENDS PDF EBOOK EPUB MOBI Page 1 Page 2 top models vol 66 male legends top models vol 66 pdf top models vol 66 male legends Top Value Added Chemicals From Biomass
More information