Rändurid. The Travellers Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis

25.08.2017 28.01.2018 Rändurid Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis The Travellers Voyage and Migration in New Art from Central and Eastern Europe Näitus Kumu kunstimuuseumis Exhibition at the Kumu Art Museum

Kunstnikud/Artists: Adéla Babanová, Daniel Baker, Olga Chernysheva, Wojciech Gilewicz, C.T. Jasper & Joanna Malinowska, Flo Kasearu, Karel Koplimets, Irina Korina, Taus Makhacheva, Porter McCray, Alban Muja, Ilona Németh & Jonathan Ravasz, Roman Ondák, Tímea Anita Oravecz, Adrian Paci, Vesna Pavlović, Dushko Petrovich, Janek Simon, Radek Szlaga & Honza Zamojski, Maja Vukoje, Sislej Xhafa Kollektsioonid: Zachęta Rahvuslik Kunstigalerii, Varssavi; Ameerika Kunsti Muuseum, Berliin; Kaasaegse Kunsti Muuseum, Antwerpen; PRAGOPROJEKT a.s.; Irina ja Māris V tolsi kogu, Riia; Pomeranzi kunstikogu, Viin; Vladimir Ovcharenko kogu; kaufmann repetto, Milano / New York; gb agency, Pariis; LETO Gallery, Varssavi; Raster Gallery, Varssavi; Galleria Continua, San Gimignano / Peking / Les Moulins / Havanna; kunstnikud Collections: Zachęta National Gallery of Art, Warsaw; Museum of American Art, Berlin; Museum Van Hedendaagse Kunst, Antwerp; PRAGOPROJEKT a.s.; Collection of Irina and Māris V tols, Riga; Pomeranz Collection, Vienna; Collection of Vladimir Ovcharenko; kaufmann repetto, Milan / New York; gb agency, Paris; LETO Gallery, Warsaw; Raster Gallery, Warsaw; Galleria Continua, San Gimignano / Beijing / Les Moulins / Havana and the artists Näituse kuraator / Exhibition curator: Magdalena Moskalewicz Koordinaator / Coordinator: Triin Tulgiste Kujundaja / Designer: Tõnu Narro Graafiline disain / Graphic design: Stuudio Stuudio Näitus on valminud koostöös: Zachęta Rahvuslik Kunstigalerii, Varssavi The exhibition was created in collaboration with Zachęta National Gallery of Art, Warsaw Toetajad / With the support of: Täname / We thank: Tšehhi Vabariigi Suursaatkond Tallinnas / Embassy of the Czech Republic in Tallinn (Riin Kobin, Toomas Tutt); Viimsi Vabatahtlik Merepäästeühing / Viimsi Volunteer Marine Safety Unit Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis Edward W. Said, väljapaistev palestiina kirjandusteadlane ja postkoloniaalse teooria autor, kirjutas oma essees Mõtisklusi pagulusest, et enamik inimesi on teadlik vaid ühest kultuurist ja ühest taustast ning neile on tuttav vaid üks kodu. Pagulane on aga teadlik vähemalt kahest ning see vaatenurkade paljusus toob kaasa teadlikkuse samaaegselt eksisteerivatest dimensioonidest. [... ] Säärases tajumises peitub harukordne nauding [... ], mis vähendab üldlevinud hukkamõistu ja suurendab väärtustavat poolehoidu. 1 Sellesse kategooriasse kuulub ilmselgelt ka Said ise kui New Yorgis elav Palestiina pagulane, kes enda sõnul tunneb end kõige õnnelikumana lennukis. Ta kasutab sõna pagulased mitte ainult põgenike, vaid ka kodumaalt vabatahtlikult lahkunute ja võõrsil elavate väljarändajate kohta. Paljusid Rändurite näitusel osalevaid kunstnikke on õnnistatud vaatenurkade paljususega. Nad kasutavad seda oma töödes, jutustades nii enda kui ka teiste inimeste reisi- ja rändekogemustest. Näitus vaatleb rändamist piirkonnas, kus reisimisvabadus oli veel hiljaaegu luksus, mis oli kättesaadav vaid vähestele. Aastatel 1989/1991 toimunud revolutsioon ning sellele järgnenud piiride avanemise ja üleilmastumise protsess võimaldasid endise idabloki riikide kodanikel vabalt ringi liikuda nende jaoks enneolematus ulatuses. Selle piirkonna uue, postsotsialistliku identiteedi kujunemisel oli rahvusvahelisel kultuurivahetusel pea sama määrav roll kui uuel poliitilisel ja majanduslikul korral. Kaks aastakümmet järjest viisid kapitalism ja globaliseerumine meid järjest kiiremini ja kindlamalt üha kaugemale, kuni me harjusime mõtlema liikumisest ainult ühes võimalikus suunas edasi! Aina suurenev liikuvus muutus meie põhiseisundiks, nii nagu pealesunnitud liikumatus oli olnud määratlev tegur idaeurooplaste eelmiste põlvkondade jaoks. Praegu me mõistame, kuivõrd pöördeline ja kui erakordne oli see ajahetk kaasaegse Euroopa ajaloos. Euroopa reaktsioon väljast tulevatele põgenikele näitab, et meie osalemine globaalses kultuurivahetuses oli ja on peamiselt ühesuunaline me ei taha kuigi meelsasti jagada neid privileege, mis said meile osaks pärast Berliini müüri langemist ja liitumist Euroopa Liiduga. Me suhtume entusiastlikult välismaale minekusse, kuid oleme hoopis vähem vaimustatud välismaalaste vastuvõtmisest. Väljaandja Eesti Kunstimuuseum Kumu kunstimuuseum 2017 Published by the Art Museum of Estonia Kumu Art Museum 2017 1 Edward W. Said, Reflection on Exile. Reflections on Exile and Other Essays. Cambridge, MA: Harvard University Press, 2002, lk 186. 3

Vaadates reisimis- ja rändekogemuste kajastamist Kesk- ja Ida-Euroopa kunstis, heidab Rändajad valgust selle piirkonna kaasaegse postsovetliku identiteedi olemusele. Näitusel esitatud tööde autorid on kõik pärit endisest idablokist ja Jugoslaaviast, paljud neist on esimese või teise põlvkonna pagulased. Nende jagatud lood räägivad puhkusereisidest, rännakutest kaugetele maadele ja migratsioonist, aga ka külma sõja aegset Euroopat lõhestanud suletud piiridest ja kapitalismist tingitud järjest kiirenevatest arengutest 21. sajandil. Kakskümmend neli kaasaegset kunstnikku viieteistkümnest eri riigist näitavad, kuidas inimesed, kaubad ja ideed liiguvad Euroopa kesk- ja idaosa ning muu maailma vahel. Nad jutustavad meile külma sõja aegsetest turistidest, kes unistasid eksootilistest reisidest ajal, mil reisimisvabadus võrdus poliitilise vabadusega. Ränduritest, kes kaugetel rännakutel avastasid mahajäetud paikade unustatud ajalugu. Ajaloolistest ja kaasaegsetest pagulastest, kelle identiteet on välja kujunenud keelte ja kultuuride omavahelises kokkupuutes. Nad meenutavad kokkupuuteid teiste kultuuridega, kaasa arvatud seda, kui keeruline on teistsuguses kultuuriruumis esitleda oma identiteeti. Nad kirjeldavad ka ränduritega reisil kaasas olnud esemeid. Pilte, mis meenutasid rändajale kodu või millest sai teiste jaoks teadmiste allikas muu maailma kohta. Esemeid, millest kaugetel maadel said oma kultuuri saadikud. Kunstiteoseid, mis oma sünnipaigast eemal ringeldes panid aluse kaanonitele. Kunstnikud käsitlevad erinevaid transpordivahendeid laevu, ronge ja busse, nagu ka viisasid ja lube, mis võimaldasid või piirasid inimeste vaba liikumist. Reisimise kui rikastava kogemuse kõrval puudutavad nad ka neid pingeid, mis paratamatult tekivad rännukogemuse poeetilisuse ja rännaku tinginud poliitilise olukorra vahel. Olles ise reisijad ja rändajad, jagavad nad eri keelte ja kultuurikontekstide vahel liikudes saadud kogemusi. Saidi kirjeldatud vaatenurkade paljusust on eriti teravalt vaja praegusel natsionalismi tõusu ja rändevastaste meeleolude ajastul Euroopas. Enamik meist on tuttav ühe kodu ja ühe kultuuriga. Ränduri eelis on vaatenurkade paljusus. Näituse keerukas mitmetahuline perspektiiv aitab meil tunnistada ning omaks võtta teisi paiku ja rahvaid, aga ka näha ennast väljastpoolt tulijana. Magdalena Moskalewicz The Travellers: Voyage and Migration in New Art from Central and Eastern Europe Edward W. Said, the eminent Palestinian literary scholar and author of post-colonial theory, wrote in his essay Reflections on Exile that most people are aware of only one culture, one setting; they know the familiarity of only one home. An exile, on the other hand, is aware of at least two, and this plurality of vision gives rise to an awareness of simultaneous dimensions (...) There is a unique pleasure in this sort of apprehension ( ) that diminish[es] orthodox judgement and elevate[s] appreciative sympathy. 1 This category would obviously include Said himself, a Palestinian immigrant living in New York City, who, as he once confessed, was happiest when aboard an aeroplane. He used the term exiles not just for refugees, but also for voluntary expatriates and émigrés living outside their countries of birth. Many of the artists featured in the exhibition The Travellers have similarly been gifted with a plurality of vision. They use it in their works, narrating the experience of voyage and migration, both their own and other people s. The exhibition looks at travel in a region where freedom to travel was, until recently, a luxury available only to the very few. The revolution of 1989/1991 and the subsequent opening to the world and globalisation processes allowed citizens of the former Eastern bloc personal mobility on an unprecedented scale. The region s new, post-socialist identity was dictated by participation in international exchanges as much as by the new political and economic order. For two successive decades, capitalism and globalisation carried us farther, faster and surer, until we got used to thinking in terms of progress with only one direction: forward! Accelerated mobility became the ultimate condition, just as forced immobility had been a defining factor for the previous generations of Eastern Europeans. Today, we see how that moment was as pivotal for modern European history as it was exceptional. Europe s response to foreign refugees shows that our participation in the global exchange was, and is, predominantly one-way. We do not willingly share the privileges that we gained after the fall of the Berlin Wall and as a consequence of our EU accession. We are enthusiastic about going abroad, but far less so about welcoming foreigners. 1 Edward W. Said, Reflection on Exile, in Reflections on Exile and Other Essays (Cambridge, MA: Harvard University Press, 2002), p. 186. 4 5 Taim: võra-sõrmiklehik, Schefflera arboricola, looduslik kasvuala Taiwan

By looking at the experience of voyage and migration in the art of Central and Eastern Europe, The Travellers sheds light on the character of the contemporary post-socialist identity of the region. The works presented in the show offer a reflection by contemporary artists hailing from the former Soviet bloc and former Yugoslavia, often first- and second-generation migrants. They share stories of holiday trips, as well as distant journeys and migrations, stories of the closed borders during the divided Cold War-era Europe and of the capitalism-driven acceleration of the 21st century. Twenty-four contemporary artists from fifteen countries show how people, goods and ideas flow between this part of Europe and other regions of the world. They tell us about Cold War-era tourists dreaming about exotic trips at a time when the freedom to travel was synonymous with political freedom. About travellers, who, on distant voyages, discovered the forgotten histories of abandoned places. About historical and contemporary migrants, their identities formed at the intersection of languages and cultures. They reflect on meetings with other cultures, together with the complexity of representing one s own identity during such encounters. They also describe objects the travellers took with them. Pictures to remind them of home, which became a source of knowledge about the world for others. Products that in distant countries turned into ambassadors of their culture. Artworks whose circulation beyond their place of origin laid the foundation to build canons. The artists contemplate various means of transportation, such as ships, trains and buses, as well as visas and permits that facilitated or limited personal mobility. Discovering the enriching value of travel, they also shed light on the tensions arising inevitably between the poetics of the experience itself and the political situations that conditioned it. Travellers and migrants themselves, they share their personal experiences of moving between various languages and cultural contexts: the plurality of vision described by Said, particularly needed in the current atmosphere of heightened nationalism and anti-immigrant sentiments in Europe. Most of us know the familiarity of only one home and one culture. A traveller takes advantage of multiple viewpoints. That complex perspective not only allows us to recognise and embrace the value of other places and nations, but also to see ourselves as foreigners. Magdalena Moskalewicz RÄNDAMISE POEETIKA VERSUS RÄNDAMISE POLIITIKA Olga Chernysheva, Lühidalt, 2013, joonistuste sari, süsi, paber, kõik 37 59 cm Irina ja Māris V tolsi kogu, Riia Rongiaknast nähtud vaadete impressionistlikes visandites maastike fragmentides, läbitud linnadest saadud muljetes, perroonile maha jäänud inimeste hägustes figuurides on Chernysheval õnnestunud tabada rongiga reisimise põgusust. Rahuliku joonega söejoonistused toovad esile selle üürikese kogemuse ilu. THE POETICS VERSUS POLITICS OF TRAVEL Olga Chernysheva, Briefly, 2013, drawing series, charcoal on paper, 37 59 cm each Collection of Irina and Māris V tols, Riga In her impressionistic sketches of views caught while aboard a moving train fragments of landscapes, cities, blurred figures of people on a station platform Chernysheva manages to capture the fleeting nature of railway travel. The tranquil charcoal drawings reveal the fleeting beauty of an ephemeral experience. 6 Plant: Umbrella plant, Schefflera arboricola, native to Taiwan 7 Olga Chernysheva

Olga Chernysheva, Rong, 2003, video, 7 min; taustmuusika: W.A. Mozart, Andante, kontsert klaverile ja orkestrile nr 21 C-mažoor Kunstniku kaamera liigub aeglaselt läbi järjestikuste rongivagunite, kupeede ja tunnelite, mööda reisijaid ja nende nägusid. Hoolimata sellest, et nad on kihutavas rongis, tunduvad reisijad olevat tuimad ja ükskõiksed (või lihtsalt väsinud), aga mitte reisist elevil. Tehtud rohkem kui kümme aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, äratab see poeetiline ja kohati sürrealistlik film rahutuks tegevalt ellu tollase ajastu lootusetusetunde. Rong on nagu postsovetliku ajastu koondportree, mida hoolimata silmanähtavast edasiliikumisest iseloomustab jätkuv stagnatsioon, millest ei ole pääsu. Olga Chernysheva, The Train, 2003, video, 7 min, soundtrack: W.A. Mozart, Andante, Concerto for piano and Orchestra No. 21 in C Major The artist s camera moves slowly through successive train cars, compartments, and tunnels, past the figures and faces of passengers, who in contrast to the speeding train seem numb and indifferent to the journey (rather than exhausted by it). Made more than a decade after the collapse of the Soviet Union, this poetic and, at times, surreal film disturbingly evokes the hopelessness of the era. The Train reads like a collective portrait of post-soviet society, which, although apparently moving forward, is characterized by a persistent stagnancy that seems almost inescapable. Taus Makhacheva, Gamsutl, 2012, video, 16 min Kunstnik, kelle avaari rahvusest pere on pärit Dagestanist, viib meid rännakule kaljudest välja uuristatud ja praeguseks mahajäetud Gamsutli asumisse. Veel mõni aastakümme tagasi elasid selles endises kindluses, milleni pääseb vaid kitsukest mäestikurada pidi, juveliirid ja sepad. Praegu on inimasustuse ainsaks tõenduseks üksildane rändur, kes avab meile selle maalilise paiga unustatud ajalugu. Imiteerides vallutussõdalaste või maa eest hoolitsevate talunike liigutusi või sulandudes füüsiliselt arhitektuuriliste elementidega, taaselustab rändur Gamsutli asumi oma ilusa vaikse jutustava tantsuga. Taus Makhacheva, Gamsutl, 2012, video, 16 min The artist, whose family comes from the Avar ethnic group in Dagestan, takes us on a journey to an abandoned settlement carved into a summit of bare rock, Gamsutl. The village and former fortress, accessible only by a narrow mountain path, was still inhabited by jewellers and blacksmiths during the 1960s. Today, the only living trace of human existence is a lone traveller, who reveals to us the forgotten histories of this picturesque place. In his graceful narrative dance, the traveller performs gestures of conquest and care, enacting the figures of warriors and farmers, and blends his body with the architectural elements to revive the ancient village. 8 Olga Chernysheva 9 Taus Makhacheva

Daniel Baker, Silt-peegel, 2005, emailvärv, kuld- ja hõbeleht, läbipaistev akrüülplastik Perspex, 21 87 cm Kohandades roma esteetikale omast, üheaegselt nii paljastavat kui ka varjavat strateegiat, kaunistab Daniel Baker peegli diskrimineeriva loosungiga, mida kasutatakse Suurbritannias rändrahvaste kohta, keda kutsutakse üldistavalt ränduriteks. Igapäevane ese, mida tavaliselt kasutatakse oma kujutise uurimiseks ja visuaalseks enesetuvastuseks, on muudetud tõrjumise tööriistaks, mis muudab kujutise ähmaseks ja nähtavuse halvemaks, tuues sel moel vaatajale lähemale romaks olemise keerukuse. Daniel Baker, Sign Looking Glass, 2005, enamel paint, gold and silver leaf on perspex, 21 87 cm Adapting the strategies of simultaneous revealing and concealing that are inherent in Roma aesthetics, Daniel Baker decorates a mirror with a discriminatory slogan often used against migrant groups in Britain, known locally as travellers. A household mirror, normally used for examination of one s own image and providing visual self-identification, becomes an instrument of exclusion, one that obscures likeness and hinders visibility, bringing the viewer closer to the complexity of Roma experience. Taus Makhacheva, Types du Caucase, 2013 kuni tänaseni, vanade postkaartide kogu Antwerpeni Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Museum Van Hedendaagse Kunst) kogu Need vanad 20. sajandi algusaastatel trükitud postkaardid olid algselt mõeldud Kaukasust külastavatele välisturistidele. Piltidel on kujutatud erinevaid inimtüüpe. Pildiallkirjad on vene ja prantsuse keeles, seega ilmselgelt mõeldud haritud ja heal järjel olevatele reisijatele. Suveniirpostkaartidel kujutatakse Kaukaasia inimesi kunstlikes poosides ja ebaloomulikult ilustatuna, nagu varajastes etnograafilistes uurimustes oli tavaks teha. Selline pseudoteaduslik lahterdamine sai kiiresti omaks Lääne-Euroopa identiteediga võrreldes alama Kaukaasia identiteedi loomisel. Taus Makhacheva, Types du Caucase, 2013 to the present, collection of antique postcards Collection of Museum Van Hedendaagse Kunst, Antwerp These postcards from the late-19th and early-20th century were originally printed as souvenirs for foreign tourists visiting the Caucasus. With captions in Russian and French, clearly intended for members of an educated and affluent travelling elite, each image presents a posed and aestheticised representation of Caucasian people in a manner characteristic of early ethnographic studies. Such pseudo-scientific categorization of types was co-opted to construct an identity of the Caucasian Other as inferior to the Western European. 10 Taus Makhacheva 11 Daniel Baker

Vesna Pavlović, Fototeek, 2013/2016, sarjast Fabrics of Socialism, fotoinstallatsioon 80 arhiivifotot Jugoslaavia juhi Josip Broz Tito välismaareisidest on projitseeritud suuremõõtmelisele üle ruumi tõmmatud kardinale. Tavalised turistifotod Taj Mahalist või Pisa tornist kattuvad siin osaliselt propagandistlike jäädvustustega Tito külaskäigu auks lavastatud tseremooniatest Mehhikos ja Egiptuses. Fotod tegi ametlik fotograaf, aga arhiivi isiklikkus muudab erinevuse Tito eraviisiliste mälestuste ja sotsialistliku Jugoslaavia edupropaganda vahel häguseks. Terasekarva kardin, mida kunstnik kasutas fotode projitseerimiseks, on inspireeritud kommunistlike ürituste ametlikust lavakujundusest, sümboliseerides samas ka raudset eesriiet, mis Euroopa riike külma sõja ajal üksteisest eraldas. Vesna Pavlović, Fototeka, 2013/2016, from Fabrics of Socialism series, photographic installation Eighty archival photographs documenting the foreign travels of the Yugoslav leader, Josip Broz Tito, are projected onto a monumental grey curtain hung across the room. Tourist snapshots of the Taj Mahal or the leaning tower of Pisa overlap with propaganda images from welcoming ceremonies staged for Tito in Mexico and Egypt. An official photographer took the images, but the archive s private character blurs the distinction between Tito s personal memories and socialist Yugoslavian propaganda. The steel-colored curtain was inspired by the official stage design of communist events, but also recalls the Iron Curtain, which divided Europe throughout the Cold War era. GLOBAALNE RINGLUS Janek Simon, Alang Transfer, 2016, installatsioon Kunstniku ja Raster Gallery, Varssavi loal Installatsiooni jaoks kokku kogutud pildid, fotod ja lõuendid rändasid aastakümneid erinevate reisi- ja kaubalaevadega mööda maailma meresid ja ookeane. Kunstnik tõi need esemed India läänekaldal Alangis asuvast hiigelsuurest vanade laevade surnuaiast, kus laevu lammutatakse ja osadena edasi müüakse. Kohta külastades otsis Simon lammutatud laevadelt päästetud detaile, mis näisid olevat taaskasutuseks kõlbmatud: vanu kaarte ja käsiraamatuid; kunagiste riigipeade fotosid, mis olid kaunistanud laevade kajuteid; maastikumaale ja portreesid, mille madrused olid kodu meenutamiseks pardale kaasa võtnud. Indiast ostetud ja Euroopasse toodud kollektsioon kujutab endast unikaalset erinevate visuaalsete keelte antropoloogilist arhiivi ja annab tunnistust eri rännukultuuride kokkupõrkest. GLOBAL CIRCULATIONS Janek Simon, Alang Transfer, 2016, installation and Raster Gallery, Warsaw The pictures, photographs and canvases assembled here have crossed the seas and oceans of the world for many decades on passenger and cargo ships. The artist brought these objects from a market in Alang, on the west coast of India a maritime graveyard where old ships are disassembled and re-sold for parts. Simon sought out apparently useless objects in the market: old maps, manuals, photographs of former heads of state, landscape paintings and portraits that sailors hung on the walls of cabins to remind them of home. Collected and transported to Europe, the objects comprise a unique anthropological archive of multiple visual languages, a testament to the clash of different cultures of travel. 12 Vesna Pavlović 13 Janek Simon

Maja Vukoje Veel üks mango, 2016, akrüül, jämedakoeline kotiriie, 90 70 cm Avokaado, 2015, akrüül, jämedakoeline kotiriie, 100 70 cm Uba, 2017, akrüül, kohv, jämedakoeline kotiriie, 170 130 cm Capri, 2016, akrüül, suhkur, jämedakoeline kotiriie, 80 60 cm Kölni suhkrupea, 2015, akrüül, suhkur, kohv, jämedakoeline kotiriie, 85 60 cm Baklažaan, 2016, akrüül, jämedakoeline kotiriie, 190 90 cm Ingver, 2016, akrüül, valgendi, jämedakoeline kotiriie, 110 80 cm Maapähkel, 2015, akrüül, valgendi, jämedakoeline kotiriie, 60 50 cm Suhkrutükk, 2016, akrüül, suhkur, jämedakoeline kotiriie, 50 50 cm Bataat, 2015, akrüül, valgendi, jämedakoeline kotiriie, 160 90 cm 4. püramiid, 2015, akrüül, suhkur, jämedakoeline kotiriie, 70 60 cm Kariibi puuvilju ja koloniaalkaupu kujutavate meeleliste maalidega jätkab Maja Vukoje ebamaise ja eksootilise järele ihalevat pika ajalooga maalitraditsiooni, mida on kirjeldanud Edward W. Said. Kunstnik kasutab maalimiseks looduslikke aineid, mida ta oma töödes ka kujutab kohvi, suhkrut ja taimseid värve, luues kombitavaid ahvatlevaid maalipindu, mis on sama ligitõmbavad nagu kujutatud kaubadki. Maalide alusena kasutab ta sedasama jämedakoelist kotiriiet, millega kaupu transporditakse, taaskasutades seda puuviljade ja kaupade kujutiste loomisel. Selline mäng tautoloogiate ja üleminekutega on otseselt seotud Vukoje huviga Kariibi mere kui piirkonna vastu, kus toimub kultuuride lõikumine ja hübriidistumine. Maja Vukoje Another Mango, 2016, acrylic on burlap, 90 70 cm Avocado, 2015, acrylic on burlap, 100 70 cm Bohne, 2017, acrylic, coffee on burlap, 170 130 cm Capri, 2016, acrylic, sugar on burlap, 80 60 cm Cologne Sugar Loaf, 2015, acrylic, sugar, coffee on burlap, 85 60 cm Eggplant, 2016, acrylic on burlap, 190 90 cm Ginger, 2016, acrylic, bleach on burlap, 110 80 cm Peanut, 2015, acrylic, bleach on burlap, 60 50 cm Sugar Cube, 2016 acrylic, sugar on burlap, 50 50 cm Sweet Potato, 2015, acrylic, bleach on burlap, 160 90 cm 4th Pyramid, 2015, acrylic, sugar on burlap, 70 60 cm With her sensuous paintings depicting Caribbean fruits and colonial goods, Maja Vukoje echoes the long tradition, described by Edward W. Said, of coveting the outlandish and exotic. The artist paints using organic substances such as coffee, sugar or vegetable dyes, which she also depicts in her works, creating tactile, alluring surfaces as attractive as the goods they stand for. Vukoje re-purposes the burlap normally employed in the transport of these commodities as a surface on which to paint. This game of tautologies and crossovers follows Vukoje s interest in the Caribbean as a place of cultural intersection and hybridization. 14 Maja Vukoje 15 Maja Vukoje

Adrian Paci, Sammas, 2013, video, 26 min Kunstniku ja kaufmann repetto, Milano / New York loal Film dokumenteerib viietonnise marmorsamba valmimist Hiinas ja selle transportimist Euroopasse. Samba tellis Adrian Paci Hiinast ja see toodi Euroopasse laevaga, mis oli kui merel sõitev tehas kapitaliloogikale allutatud protsessis võrdus transpordiaeg täpipealt valmistamisajaga. Klassikalise samba, mille eeskujuks võeti Vana-Rooma sambad, valmistasid Hiina oskustöölised kvaliteetsest marmorist, pöörates sel moel pahupidi laialt levinud arusaama Hiinas valmistatud kaupadest kui millestki odavast ja võltsist. Tuues lääne kultuuri jaoks kanoonilise arhitektuurisümboli Euroopasse Kaug-Idast, näitab Paci provokatiivselt, kui raske on määratleda kultuurilist identiteeti massilise kaupade, ideede ja odava tööjõu liikumise ehk globaliseerumise ajastul. Lõpuni viimistletud sammast ennast ei tõsteta kunagi püsti. Kunstnik paneb selle vaatamiseks välja horisontaalasendis, muutes samba ühtaegu nii võimetuse kui ka potentsiaali sümboliks. Adrian Paci, The Column, 2013, video, UNISTUSED RUUMIST 26 min and kaufmann repetto, Milan / New York The video documents the production and transport of a five-ton marble column commissioned in China by Adrian Paci. The column was brought to Europe on a ship that also served as a factory for the duration of the journey. In a process inspired by the logic of capital, the journey time and production time were identical. The classical column, based on the models of ancient Rome, was executed in quality marble by highly-skilled Chinese workers, thus complicating the common perception that goods made in China are merely cheap fakes. In sending this canonical symbol of Western architecture from the Far East to Europe, Paci provocatively demonstrates the difficulty of defining cultural identity in the era of globalization with its mass flow of goods, ideas, and cheap labour. The finished column, which is currently on view in Riga, Latvia, is never erected. Instead the artist exhibits the object horizontally, creating a symbol of powerlessness, but also of potential. Irina Korina, Poola puhkus, 2016, sarjast Infographics, vineer, kangas Vladimir Ovcharenko kogu Selle pehmest materjalist sektordiagrammi kujulise skulptuuriga vi sua liseeris kunstnik Poola turistide suvepuhkuse valikuid. Väiksemad sektorid tähistavad Egiptust, Kreekat, Türgit, Tuneesiat, Itaaliat ja Hispaaniat. Ülejäänud 60 protsendist poolakatest pooled valivad puhkuse Poolas ning 30 protsenti poolakaid eelistab jääda lihtsalt koju. Teos on tellitud näitusele Rändurid. DREAMS OF SPACE Irina Korina, Polish Vacation, 2016, from the Infographics series, plywood, fabric Collection of Vladimir Ovcharenko With this soft sculpture in the form of a pie-chart, the artist has visualized the chosen destinations of Polish tourists. The smaller parts represent Egypt, Greece, Turkey, Tunisia, Italy and Spain. Of the remaining 60% of Poles, half choose to take their vacation in Poland, while the other half stay at home. This work was commissioned for The Travellers. 16 Adrian Paci 17 Irina Korina

Flo Kasearu, Kaks inimest mererannal, muud ei midagi, 2017, video, 7 min. Filmi saab vaadata eesti- või ingliskeelsete subtiitritega. Kaks inimest mererannal jälgib kaht seitsmekümnendates eluaastates eesti naist nende suvepuhkusel Türgis hõljumas täispuhutaval madratsil, nautimas sigaretti ranna baaris ja kogukehamassaaži Türgi saunas. Kunstnik jälgis kaameraga oma vanaema ja vanatädi pakettreisil Türki 2009. aastal, jäädvustades filmile eakaid ebaatraktiivseid kehasid nii meelelahutuslikes kui ka erootiliselt laetud olukordades ning kujutades suvepuhkust moel, mida tavaliselt tarbimiskultuuris ei kohta. Samas ei sisaldu kahe eaka daami ajaviitmise jäädvustuses mingit hinnangut ega taotlust. Videole lisatud tekst koosneb kunstniku vanaema selgitustest, mille vanadaam andis mõni aasta hiljem videot uuesti läbi vaadates. Kuna tal on süveneva nägemispuude tõttu järjest raskem tunda ära inimesi ja olukordi, tekib lahknevus teksti ja kujutise vahel, andes nii tunnistust aja möödumisest. Tänu odavatele lennupiletitele ja suhtelisele taskukohasusele on sellised riigid nagu Türgi ja Egiptus saanud Eesti keskklassi seas populaarseks suvepuhkuse sihtkohaks. Kasearu keskendumine kahele pensionärile tõstab esile pakettreiside ühe vähem teadvustatud aspekti nende populaarsuse vanema põlvkonna seas. Teos on tellitud näitusele Rändurid. Flo Kasearu, Two People by the Beach, Nothing Else, 2017, video, 7 min. The film runs alternately with Estonian and English subtitles. Two People by the Beach follows two Estonian women in their seventies during a summer vacation in Turkey: floating on an inflatable mattress, enjoying a cigarette at a beach-side bar and getting a full-body massage in a Turkish bath. Filmed by the artist as she accompanied her grandmother and great-aunt on a package tour in 2009, the footage includes images of ageing bodies in both recreational and erotically-charged situations images not usually portrayed in commercial representations of summer vacationing. The artist shows the two elderly ladies enjoying their leisure time without judgement or pretence. The artist s grandmother provided the captions explaining the images as she reviewed the video years after the vacation. Her struggle to recognize the people and situations due to her advancing blindness creates discrepancy between the text and images, becoming testimony to the passage of time. Cheap flights and the relative affordability of countries such as Turkey and Egypt have made them popular summer destinations for the Estonian middle class. Kasearu s focus on two retirees reveals the appeal of these package tours for the older generation. This work was commissioned for The Travellers. Taim: harilik pöök, Fagus sylvatica, looduslik kasvuala Euroopa Plant: Common beech, Fagus sylvatica, native to Europe Sislej Xhafa, Päikesevari, 2011, riided, vihmavari; näituse koopia Kunstniku ja Galleria Continua, San Gimignano / Peking / Les Moulins / Havanna loal Üks töödest, mille Xhafa lõi pärast reisi Lampedusa saarele 2011. aastal, mil esimesed illegaalide paadid hakkasid Aafrikast saabuma Euroopa randadele. See tavaline vihmavari on mässitud suvalistesse riietesse, mis meenutavad rõivaesemeid, mida meri kaldale viskab, kui mõni põgenike laev taas upub. Sislej Xhafa, Sunshade, 2011, clothes, umbrella; exhibition copy and Galleria Continua, San Gimignano / Beijing / Les Moulins / Havana One of a number of works created by Xhafa after he visited Lampedusa in 2011, when the first illegal refugee boats began to land on the Mediterranean coasts of Europe. This regular beach umbrella is wrapped with random pieces of clothing reminiscent of the clothing the sea deposits on the beaches after a boat sinks during the crossing. 18 Flo Kasearu 19 Sislej Xhafa

Adéla Babanová, Tagasipöördumine Adriaporti, 2013, video, 14 min; arhiivimaterjalid. Arhitektuurialased arhiividokumendid PRAGOPROJEKT a.s.-i loal. Filmi saab vaadata vaheldumisi eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. 1970. aastate keskpaigas koostas üks Praha arhitektuuribüroo kavandi allmaaraudtee tunneli jaoks, mis pidi looma ühenduse Tšehhoslovakkia ja Aadria mere ranniku vahel. Tšehhoslovakkial puudus merele juurdepääs ja riigi valitsus kaalus tõsiselt projekti rahastamist, et viia ellu kodanike unistus ligipääsust merele. Oma dokumentaalfilmis ja sellega kaasnevas väljapanekus segab Babanová fakte ja ajaloolisi dokumente väljamõeldud lugudega puhkuse veetmisest. See oli mu elu imelisim puhkus, kirjeldab üks naispeategelane seda, kuidas ta külastas tõeluseks saamata mereranda, mille järsk sulgemine nagu meile jutustatakse tegi lõpu tšehhoslovakkide unistusele oma merest. Babanová kujutab universaalset igatsust avaruse järele, millele juurdepääs muutub kommunistliku režiimi tingimustes sünonüümiks vabadusele. Adéla Babanová, Return to Adriaport, 2013, video, 14 min; archival materials. Archival architectural documents courtesy of PRAGOPROJEKT, a.s. The film runs alternately with Estonian and English subtitles. In the mid-1970s, a Prague architectural office prepared plans for building an underground railway that would connect Czechoslovakia with the Adriatic coast. The government of the land-locked country seriously considered funding the project in order to realize its citizens dreams of access to the sea. In her mockumentary and accompanying display, Babanová mixes factual historical documents with fictional accounts by vacationers. It was the best vacation I ever had in my life, shares a female protagonist on revisiting the shore of a never-realized island, whose abrupt closure, we are told, put an end to the Czechoslovakians dream of a coastline. Babanová depicts a universal longing for open space, which became synonymous with ideas of freedom under communist rule. IDA JA LÄÄNE VAHEL KUNSTILISED RÄNNAKUD BETWEEN EAST AND WEST: ARTISTIC PEREGRINATIONS Taim: bensoe-viigipuu, Ficus benjamina, looduslik kasvuala Lõuna-Aasia ja Austraalia Plant: Ficus, Ficus benjamina, native to South Asia and Australia Radek Szlaga & Honza Zamojski, Transatlantic, 2016, New Yorgi 2012. aasta Frieze Art Fairi kunstimessi väljapaneku rekonstruktsioon Kunstnike ja LETO Gallery, Varssavi loal 2012. aasta kevadel läksid Szlaga ja Zamojski Antwerpenisse ja sealt kaubalaevale, mis suundus New Yorki, kus nad pidid Radek Szlaga & Honza Zamojski, Transatlantic (reconstruction of a booth at Frieze Art Fair, New York, 2012), 2016 s and LETO Gallery, Warsaw In spring 2012, Szlaga and Zamojski boarded a cargo ship from Antwerp bound for New York, where they were to attend 20 Adéla Babanová 21 Radek Szlaga & Honza Zamojski

osalema Frieze Art Fairi kunstimessil. Kui reis, mille nad Witold Gombrowiczi romaani auks ristisid transatlantiliseks, oli kestnud kaks päeva, hakkas sellest kaduma metafüüsilise rännaku hõng, mis asendus laeva filipiinlasest peakoka serveeritud praetud toidu maitsega. Kolmanda päeva lõpuks olid nad läbi lugenud kõik, mis nad olid lugemiseks kaasa võtnud. Neljanda päeva järel olid nad tüdinud isegi alumisel tekil korvpalli mängimisest. Pärast viiendat päeva suutsid nad mõelda ainult värsketest puuviljadest, tüdrukutest ja lugemata e-kirjadest. Ja kartulitest. Installatsioon on kunstnikeduo Frieze Art Fairi väljapaneku rekonstruktsioon. Palun võtke endale üks ajaleht Retard One Hour. Projekti rekonstruktsioon valmis näituse Rändurid jaoks. the Frieze Art Fair. Two days into the voyage, which they christened Transatlantic in memory of Witold Gombrowicz s novel, the metaphysical flavour of the journey became tainted with the taste of the fried food served every day by the ship s Filipino chef. After three days, they had read everything they had brought to read. After four, they had even grown bored of playing basketball on the lower deck. After five, all they could think of was fresh fruit, girls, and unread e-mails. And potatoes. The featured installation is a reconstruction of the duo s booth at Frieze Art Fair, New York. Please take a copy of Retard One Hour. This reconstruction was commissioned for The Travellers. Tímea Anita Oravecz Kaotatud aeg I, 2007, käsitsi tikitud tekstiil, värviline siid, 60 70 cm Kaotatud aeg III, 2008, käsitsi tikitud tekstiil, värviline siid, 70 60 cm Kaotatud aeg IV, 2015, käsitsi tikitud tekstiil, värviline siid, 70 60 cm Elanud pärast oma sünnimaalt Ungarist lahkumist mitmes Euroopa riigis, avastas Timea Oravecz, et tal kulub tohutult palju aega igale rändajale tuttava bürokraatiaga, kirjutades avaldusi elamisloa või viisa saamiseks, koostades juriidilisi dokumente ja täites arvukaid blankette. Kunstnik, kes oli mõnikord sunnitud ise oma dokumente võltsima, kordab seda jõupingutust aeganõudvas tikkimistehnikas. Taasluues iga trükitud tähe ja löödud templi omaenda naisekäe hoolikate liigutustega, püüab Oravecz saada enda kontrolli alla oma rännakute juriidilise aspekti. Tímea Anita Oravecz Time Lost I, 2007, handmade embroidery on textile, coloured silk, 60 70 cm Time Lost III, 2008, handmade embroidery on textile, coloured silk, 70 60 cm Time Lost IV, 2015, handmade embroidery on textile, coloured silk, 70 60 cm Having lived in a number of European countries after she left her native Hungary, Tímea Oravecz has spent a lot of time dealing with the bureaucracy familiar to every migrant: applying for legal residencies and visas, compiling legal documents and filling in numerous forms. The artist who at times had to fake her own documents repeats that effort in the time-consuming medium of embroidery. Recreating every printed letter and pressed stamp with the meticulous gesture of her hand, Oravecz attempts to reclaim ownership of the legal aspect of her own migration. 22 Radek Szlaga & Honza Zamojski 23 Tímea Anita Oravecz

Taim: värd-jugapuu, Taxus x media, Inglise ja Jaapani jugapuu hübriid Plant: Anglojap yew, Taxus x media, hybrid between the yews native to England and Japan Wojciech Gilewicz, Maalikunstniku maal, 2016, video, 18 min Eesmärgiga pakkuda iroonilist kommentaari maalikunsti autonoomsele olemusele näitab kunstniku film teda ennast erinevais paigus Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taiwanis, Ameerika Ühendriikides, Poolas ja Lõuna-Aafrikas alati süüvinuna oma pintslitesse ja molbertisse, pööramata vähimatki tähelepanu imelisele loodusele või teda ümbritsevale linnasaginale. Üles võetuna vaid mõne aasta jooksul, mil Gilewicz oli kunstnikuna residentuuris neljal eri mandril, illustreerib Maalikunstniku maal kunstirände järjest kiiremat tempot ja globaalsust 21. sajandil. Wojciech Gilewicz, Painter s Painting, 2016, video, 18 min Intended as an ironic commentary on the autonomous nature of painting, the film presents the artist in numerous settings in South Korea, Japan, Taiwan, United States, Poland and South Africa, always deeply focused on his brushes and easel, regardless of the wonders of nature or the hustle and bustle of the cities that surround him. Filmed over a span of years, during which Gilewicz was engaged in artist residencies on four continents, Painter s Painting illustrates the accelerated speed and global character of art travels in the 21st century. Roman Ondák, Uued territooriumid, 2005, visiitkaart, fotod paberil, 20 40,5 cm Kunstniku ja gb agency, Pariis loal Viimastel aastakümnetel on kunstimaailmas levinud trend avastada kunstnikke üha uutest ja seni tundmata piirkondadest. Iroonilise kommentaarina sellele nähtusele jagas Ondák oma visiitkaarte Trans-Siberi raudteel reisijatele. Roman Ondák, New Territories, 2005, business card, photographs on paper, 20 40.5 cm and gb agency, Paris During recent decades the art world has become increasingly interested in the discovery of artists from new, virgin territories. As an ironic commentary on this phenomenon, Ondák distributed his business cards to passengers on the Trans-Siberian Railway. 24 Roman Ondák 25 Wojciech Gilewicz

15 poola maalikunstnikku, 1961, 2016, maalid, fotod, Berliini Ameerika Kunsti Muuseumi arhiiv imaterjalid; videojäädvustus Porter McCray loengust About Exhibitions that Travel, Zachęta, 2016, 51 min. Installatsioon on valminud koostöös Porter McCrayga. Berliini Ameerika Kunsti Muuseumi kogu 1961. aastal New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseumis (MoMA) toimunud näitus 15 poola maalikunstnikku oli külma sõja ajastu kultuuriloos pretsedenditu juhtum. Sel ebatavalisel, raudse eesriide tagant pärit kunsti näitusel esinesid sellised kunstnikud nagu Tadeusz Kantor, Wojciech Fangor ja Teresa Pągowska. Näitus, millega kaasnes ka kataloog, rändas hiljem edasi läbi Ameerika Ühendriikide ja Kanada. Näitus ise sündis ühe teise reisi tulemusena. Nimelt oli MoMA kauaaegne rahvusvahelise programmi direktor Porter McCray külastanud 1959. aastal kultuurilise sula ajal Varssavit, olles seejuures esimene lääne muuseumitegelane, kes pärast II maailmasõda Poolasse reisis. 15 poola maalikunstnikuga seotud dokumentide väljapanekuga kaasneb spetsiaalselt Rändurite jaoks ettevalmistatud loeng, milles Porter McCray vaatab tagasi aastasse 1959 ja selgitab, kuidas rändnäitused muutsid Euroopa moodsa kunsti imagot külma sõja ajastul. Loengu käigus jagab McCray ka isiklikke mälestusi oma rännakutest Pariisi, Moskvasse, Belgradi ja Varssavisse. Projekt valmis näituse Rändurid jaoks. 15 Polish Painters, 1961, 2016, paintings, photographs, archival materials from the collection of the Museum of American Art, Berlin and video documentation of Porter McCray s lecture About exhibitions that travel, Zachęta, 2016, 51 min. Installation prepared in collaboration with Porter McCray. Collection of the Museum of American Art, Berlin The exhibition 15 Polish Painters that took place at The Museum of Modern Art in New York in 1961 was without precedent in the cultural history of the Cold War. The show of art from behind the Iron Curtain, featuring artists such as Tadeusz Kantor, Wojciech Fangor and Teresa Pągowska, was accompanied by a catalogue and subsequently sent to tour the United States and Canada. The exhibition had been inspired by another trip: Porter McCray s visit to Warsaw in 1959, during the cultural thaw. A long-time director of MoMA s International Program, McCray was the first Western museum professional to travel to Poland after World War II. This display of documents related to 15 Polish Painters is accompanied by a lecture, in which McCray looks back at that 1959 trip. He explains how touring exhibitions changed Europe s image of modern art in the Cold War era and shares memories of his travels to Paris, Moscow, Belgrade and Warsaw. This project was commissioned for The Travellers. 26 Porter McCray 27 Porter McCray

POSTKOLONIAALSED JA POSTSOTSIALISTLIKUD KULTUURIVAHETUSED POSTCOLONIAL AND POSTSOCIALIST EXCHANGES C.T. Jasper & Joanna Malinowska, Halka/Haiti 18 48'05''N 72 23'01''W, 2015, mitmekanaliline videoprojektsioon, 82 min Zachęta Rahvuslik Kunstigalerii, Varssavi kollektsioon. Projekti kureeris 56. Veneetsia biennaalil Poola paviljonis Magdalena Moskalewicz Osa I. Avamäng, 13 min Osa II. Ooper, 69 min Aastatel 1802 ja 1803 saatis Napoleon Bonaparte Prantsuse kolooniasse Saint-Dominguesse poola sõdurite salga, et suruda seal maha orjade ülestõus. Mõningatel andmetel pöördusid poolakad, kes olid Bonaparte iga ühinenud selleks, et võidelda oma kodumaa vabaduse eest, Prantsuse kindralite vastu ning ühinesid kohalike revolutsionääridega. Tunnustusena pälvisid nad hiljem aukodakondsuse ja said võrdväärseks värskelt rajatud Haiti vabariigi mustanahaliste kodanikega. 213 aastat hiljem asusid Joanna Malinowska ja C.T. Jasper koos meeskonnaga teele Haitile, et kohtuda poola sõdurite C.T. Jasper & Joanna Malinowska, Halka/ Haiti 18 48'05''N 72 23'01''W, 2015, multichannel video projection, 82 min Collection of Zachęta National Gallery of Art, Warsaw. Project curated by Magdalena Moskalewicz for the Polish Pavilion at the 56th International Art Exhibition la Biennale di Venezia Part I, Overture: 13 min. Part II, Opera: 69 min. During 1802 and 1803, Napoleon Bonaparte sent Polish soldiers to the French colony of Saint-Domingue to suppress the slaves rebellion. According to some sources, the Poles who had joined Bonaparte in order to fight for the independence of their own motherland turned against their French generals and united with the local revolutionaries. In recognition, they were later granted honorary citizenship equal to that of the black population of the newly-established Haitian republic. 213 years later Joanna Malinowska and C.T. Jasper and their team set off to järeltulijatega, keda kutsutakse seal le Poloné. Saanud inspiratsiooni (ja innustust) Werner Herzogi Fitzcarraldo hullust plaanist ehitada Amazonase piirkonda ooperimaja, otsustasid kunstnikud kinkida le Poloné le poola rahvusooperiks peetava Halka, mille kirjutas 19. sajandi keskpaigas Stanisław Moniuszko. Panoraamne filmiprojektsioon Halka/Haiti 18 48'05''N 72 23'01''W, mida siin näidatakse, on 2015. aasta talvel Cazale mägikülas toimunud etenduse jäädvustus. Poola rahvusliku ooperi reisist kaugele Kariibi mere saarele kujunes võimalus kohtuda teiste rahvuskaaslastega, kes võõras kultuuriruumis kohanenuna end ise ikka veel poolakateks nimetavad. Vaadates lähemalt seda, kuidas nende poola identiteet on siiani seotud 19. sajandi mütoloogiatega, uurib käesolev projekt nende juurdunud narratiivide relevantsust keerukas postkoloniaalses kontekstis. Haiti in order to meet with the descendants of those Polish soldiers, known locally as Le Poloné. Inspired (and provoked) by Werner Herzog s 1982 film Fitzcarraldo, whose mad, eponymous hero aims to build an opera house in the heart of the Amazon, the two artists decided to present to Le Poloné the 19th-century opera Halka, composed by Stanisław Moniuszko, which is considered to be Poland s national opera. The panoramic film-projection Halka/ Haiti 18 48'05''N 72 23'01''W documents the performance that took place in the winter of 2015 in the mountain village of Cazale in Haiti. The voyage of the Polish national opera to the Caribbean was an opportunity to meet with other, self-proclaimed Poles. Examining the persistence of 19th-century mythologies in Polish national identity today, the project probes the relevance of these ossified narratives in a complex, post-colonial context. 28 C.T. Jasper & Joanna Malinowska 29 C.T. Jasper & Joanna Malinowska

C.T. Jasper & Joanna Malinowska, (pealkirjata), 2016, video, 32 min Zachęta Rahvuslik Kunstigalerii, Varssavi kollektsioon. Filmi saab vaadata vaheldumisi eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega. Dokumentaalfilm näitab ooperi Halka lavale toomise telgitaguseid Cazale külas 2015. aasta veebruaris ning sisaldab intervjuusid kunstnike kaastöötajatega Haitil ning kohaliku publiku arvamusi. C.T. Jasper & Joanna Malinowska, (untitled), 2016, video, 32 min Collection of Zachęta National Gallery of Art, Warsaw. The film runs alternately with Estonian and English subtitles. This documentary presents behindthe-scenes footage of the staging of the opera Halka in Cazale, Haiti in February 2015, and includes interviews with the artists Haitian collaborators and responses from members of the local audience. Taim: sulgvõhk, Zamioculcas zamiifolia, looduslik kasvuala Sansibar ja Ida-Aafrika Plant: ZZ plant, Zamioculcas zamiifolia, native to Zanzibar and Eastern Africa Karel Koplimets, Juhtum nr 11. TALSINKI, 2016, installatsioon, kahe kanaliga täis-hd videoprojektsioon, pigmenttrükk, mõõdud varieeruvad Parvlaevaliikluses Tallinna ja Helsingi vahel on kaks selgelt eristuvat reisijatüüpi. Üks neist on Eestist Soome tööl käija ehk kümned tuhanded mehed ja naised, kes teenivad elatist peamiselt madalapalgalistel töödel Soomes ja tulevad nädalavahetuseks koju Eestisse. Teine grupp on Soome turistid, keda meelitavad Eestisse madalad alkoholihinnad. Soome turistid sooritavad aastas hinnanguliselt 2,5 miljonit lühireisi Eestisse eesmärgiga tarbida ja viia koju kaasa alkoholi. Olles huvitatud just sellest konkreetsest nähtusest majandussuhetes, keskendub Koplimets nende kahe reisijagrupi ühisele meremarsruudile ja parvlaevadele, mida mõlemad kasutavad. Kunstnik on jäädvustanud nii rampväsinud ehitustöölisi kui ka joobes ja peomeeleolus soomlasi, kui nad lahkuvad samalt laevalt, kumbki seltskond oma sadamas. Selle galerii aknast võite näha laevu lahkumas Tallinna sadamast. Karel Koplimets, Case No 11. TALSINKI, 2016, installation, twochannel full HD video projection, pigment print, dimensions variable The ferry route between Tallinn and Helsinki enables two very distinct types of regular travellers. The first are the Estonian pendulum workers tens of thousands of men and women who make their living in mostly low-skilled positions in Finland and travel home to Estonia each weekend. The second are the Finnish tourists travelling to Tallinn, whose estimated 2.5 million annual short trips are often aimed at consuming and transporting cheap liquor from Estonia. Interested in this particular economic exchange, Koplimets focuses on the shared sea-journey of these two groups and the spaces they occupy on the ferry. The artist documents the exhausted Estonian construction workers and intoxicated, partying Finns as they disembark from the same ship at their respective harbours. The ferries departing Tallinn harbour can be seen from the window of this gallery. 30 C.T. Jasper & Joanna Malinowska 31 Karel Koplimets

Karel Koplimets, Juhtum nr 13. Oodates taarast laeva, 2017, installatsioon, performance i videojäädvustus, mõõdud varieeruvad Tundes jätkuvalt huvi Soome-Eesti majandussuhete vastu, mille puhul eestlased stimuleerivad Soome majandust, pakkudes seal odavat tööjõudu, samas kui soomlased osutavad eestlastele vastuteene, ostes Eestist ohtralt alkoholi, otsustas kunstnik ette võtta ühe absurdse reisi. Ta kogus Helsingist tühje Eesti maksumärkidega õllepurke, mille olid sinna viinud Soome tarbijad, ning ehitas taarast motoriseeritud parve, millega ta tuli üle Soome lahe tagasi Tallinnasse. Ajal, mil Eesti valitsus on algatanud mitmeid ebaõnnestunud kampaaniaid pidurdamaks tuhandete suuremat sissetulekut lootvate kodanike väljarännet, mõjub Koplimetsa suurejooneline/naeruväärne merereis kui Eesti töölise sümboolne lõplik kojupöördumine. Projekt valmis näituse Rändurid jaoks. Teos on eksponeeritud Kumu aatriumis. Karel Koplimets, Case No 13. Waiting for the Ship of Empties, 2017, installation, video recording of a performance, dimensions variable Continuing his interest in Finnish-Estonian economic exchanges whereby Estonians stimulate the Finnish economy by providing cheap labour and the Finns return the favour with extensive alcohol consumption the artist embarked on an absurdist trip. In Helsinki, he collected empty beer cans bearing Estonian revenue stamps (brought there by Finnish consumers) and used them to build a motorized raft, which he used to cross the Gulf of Finland to Tallinn. While the Estonian government has launched numerous unsuccessful campaigns aimed at halting the emigration of thousands of citizens lured abroad by the promise of higher income, Koplimets s glorious, ludicrous sea journey serves as a symbolic embodiment of the Estonian workers eventual return home. This project was commissioned for The Travellers. This work is on view in the museum s atrium. Teos on osa EV100 kunstiprogrammist Sada kunstimaastikku The artwork is a part of the Estonia 100 art programme 100 Art Landscapes RAHVUSLUS JA EKSIIL Alban Muja, Minu nimi, nende linn, 2013, 7 digitaalset graafilist lehte, kõik 80 60 cm: Saranda, Berati, Vlora, Butrint, Gjirkostra, Shkodra, Milot Alban Muja fotode kangelased on 1970. ja 1980. aastatel sündinud Kosovo elanikud, kes on stigmatiseeritud oma vanemate päritolu tõttu. Kõigile neile anti nimed Albaania linnade järgi. Kosovo, mis algselt kuulus Suur-Albaania koosseisu, sai Jugoslaavia osaks pärast II maailmasõda. See sündmus lõikas ära Kosovo elanike ühenduse piiri taha Albaaniasse jäänud peredega. Nostalgia ja lootus, et kunagi taastatakse Albaania impeerium, ning tugev rahvusidentiteet inspireerisid paljusid lapsevanemaid andma lastele nimesid oma sünnimaa ligipääsmatute linnade järgi. NATIONALISM AND EXILE Alban Muja, My Name, Their City, 2013, 7 digital prints, 80 60 cm each: Saranda; Berati; Vlora; Butrint; Gjirkostra; Shkodra; Milot Stigmatized by their parents origins, the protagonists of Alban Muja s photographs are residents of Kosovo born in the 1970s and 1980s, who were each named after Albanian towns. Following the end of World War II, Kosovo which had previously been part of the wider region of Greater Albania was forcibly integrated into Yugoslavia, thereby cutting off its citizens from their Albanian families on the other side of the new border. Nostalgic hopes for a return of the Albanian empire, combined with a strong sense of national identity, inspired many parents to name their children after the towns that had become inaccessible. 32 Karel Koplimets 33 Alban Muja

Roman Ondák, Antinomaadide casting, 2000, 120 värvifotot, kõik 22 32,5 cm Pomeranzi kunstikogu, Viin loal Ondáki fotode peategelased on potentsiaalsed rändurid. Slovakkia elanikena on nad teadlikult otsustanud mitte reisida, hoolimata avatud piiridest. Kunstnik viis läbi küsitluse oma sõprade ja sugulaste hulgas, küsides neilt, kas nad tunnevad end nomaadidena või vastupidiselt antinomaadidena. Seejärel portreteeris ta antirändureid nende kodudes ja kontorites ehk nende isiklikes ruumides, kus nad end kõige enam kodus tunnevad. Roman Ondák, Casting Antinomads, 2000, 120 color photographs, 22 32.5 cm each Pomeranz Collection, Vienna The protagonists of Ondák s photographs are anti-travellers; residents of Slovakia, they have decided against mobility despite the opening of borders. The artist conducted a survey among his friends and relatives, asking them whether they feel more like nomads or, instead, like anti-nomads. He then portrayed the anti-nomads in their homes and offices the personal spaces where they feel most at home. Ilona Németh koostöös Jonathan Ravasziga, Retour, 2013 2017, 45 postkaardist koosnev sari. Fotod: Gábor Hushegyi ja Adam Hushegyi Kunstnikud on jäädvustanud Ungari rahvussangaritele püstitatud monumente Slovakkia linnade avalikel väljakutel, mis varem asusid Austria-Ungari riigi territooriumil. See nähtus Ungari ülemvalitsus rändamas üle Ungari-Slovakkia piiri on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud omamoodi kohaliku poliitilise ajaloo praktiseerimise vormiks. Palun võtke üks postkaart. Saatke see tagasi sinna, kus asub kaardil kujutatud monument, või siis kuhu iganes mujale. Ilona Németh in collaboration with Jonathan Ravasz, Retour, 2013 2017, series of 45 postcards. Photography: Gábor Hushegyi and Adam Hushegyi s The artists document the monuments of Hungarian national heroes that have recently been erected in the public squares of Slovakian towns that were once within the territories of the Austro-Hungarian empire. This phenomenon of memorials to Hungarian domination travelling across the Hungarian-Slovakian border has become a peculiar form of local-historical political engagement during the past two decades. Please, take a postcard. You may then and send the monument back to where it came from or anywhere else you may prefer. 34 Roman Ondák 35 Ilona Németh & Jonathan Ravasz

RÄNDURI KUJU FIGURE OF A MIGRANT pojana sündis Petrovich Ecuadoris, kust ta koos perega kuueaastasena Ameerika Ühendriikidesse kolis. Kandes kunstniku alter ego nime, hõlmab Lihalik karu endas muu hulgas vaadet Quito kohal kõrguvale vulkaanile ja Ohio koolimeeskonna maskoti kujutist, lisaks ka Euroopa linnasid, kus kunstnik on elanud, ning budistlikku mantrat. Töö vorm lähtub Ladina-Ameerika kohalikust maalikunstist, mille puhul bussiomanikud annavad oma sõidukitele hüüdnimesid ja kaunistavad oma busse detailirohkete isikupäraste kujutistega. from the former Yugoslavia, Petrovich was born in Ecuador, but moved to the United States with his family at the age of six. Named after his alter ego, The Carnal Bear, the painting combines images of the volcano that looms over Quito, an Ohio school team-mascot, the names of European cities where the artist has lived and a Buddhist mantra. The form of the work is indebted to the vernacular painting of Latin America, where private bus owners give their vehicles nicknames and cover them with elaborate personal iconography. Taim: kanaari piimalill, Euphorbia Canariensis, looduslik kasvuala Kanaari saared Plant: Canary Island spurge, Euphorbia Canariensis, native to Canary Islands Dushko Petrovich, El Oso Carnal, 2013 2016, akrüül, paber, 252 212 cm Maal käsitleb rändaja keerulist identiteeti, koondades teosesse kunstniku enda reiside ja elukogemuse isikuomased jooned. Endise Jugoslaavia väljarändaja Dushko Petrovich, El Oso Carnal, 2013 2016, acrylic on paper, 252 212 cm The painting thematises the complex identity of the migrant by combining idiosyncratic traces of the artist s travels and life experiences. The son of an exile Daniel Baker, Padrik, 2006, emailvärv, puit SISSEPÄÄS KEELATUD, LÄBI- KÄIK KEELATUD, HOIA EEMALE sellised võõraid eemale tõrjuvad sildid on üsna levinud Ühendkuningriigi eravaldustes paigus, kus seadus lubab eramaalt läbi minna. Veidi üllatuslikult kuulub sellesse ritta ka silt RÄNDURITELE KEELATUD, mis annab ühemõtteliselt edasi hoiatuste tegeliku sisu need on mõeldud ennekõike Briti mustlaste ehk rändurite eemalepeletamiseks. Sarnaseid diskrimineerivaid silte võis veel hiljaaegu märgata ka Londoni Daniel Baker, Copse, 2006, enamel on wood NO ADMITTANCE, NO TRES- PASSING, KEEP OUT signs, usually used to keep away strangers, are a common sight on private properties in the UK, where legal rights-of-way sometimes allow the public to move across areas of private land. Within this particular group of signs it is the message NO TRAV- ELLERS which provides the necessary insight into their true significance: these signs are meant specifically to warn away English gypsies the various migrant 36 Dushko Petrovich 37 Dushko Petrovich

pubide akendel. Daniel Baker maalis need laialt levinud fraasid ühe puitaia tükkidele, mille ta leidis endiselt mustlaste laagriplatsilt pärast seda, kui sealsed elanikud olid sunniviisiliselt ümber asustatud munitsipaalmajadesse. Jäljendades Euroopa romade diskrimineerimise vahendit, osutab kunstnik romade assimileerimise vägivaldsusele ja näitab, kuidas nomaadliku vähemusrahvuse traditsiooniline eluviis kutsub sageli esile paikse enamuse agressiooni. groups known collectively in Britain as travellers. Until recently, similar discriminatory signs could be seen displayed in the windows of London s pubs. Daniel Baker painted these messages onto fragments of a wooden fence that he found on the site of a former gypsy camp after its residents had been forcefully relocated to stateowned housing. By replicating a tool used to discriminate against the Roma people throughout Europe, the artist points to the forced nature of their assimilation. He shows how the traditional nomadic lifestyle of a minority group may be subjected to aggression from the settled majority. Adéla Babanová, sündinud 1980, on Prahas elav tšehhi kunstnik, kes töötab filmi ja videoinstallatsioonidega. Tema filmid põhinevad Tšehhoslovakkia-aegsetel elulistel sündmustel, mis on ühtaegu nii vastuolulised kui ka mõistatuslikud. Oma töödes kasutab ta arhiiviülesvõtteid, -fotosid ja -dokumente, millega manipuleerides loob ta täiesti uued jutustused. Adéla Babanová, born in 1980, is a Czech artist based in Prague who works with moving image, film and video installation. Her films are based on real events from recent Czechoslovak history that were, and still are, controversial or mysterious. She works with archival footage, photographs and documents that she manipulates to create new stories. Daniel Baker, sündinud 1961, on Londonis elav roma, kes oma töödes uurib kunsti kui sotsiaalse vahendaja rolli. Tema eklektiline looming otsib viise, kuidas luua seoseid kaasaegse kunsti diskursuse ja selle sotsiaalsete väljundite ning roma esteetikale omaste, kuid ruumiliselt ja kontseptuaalselt ümberkujundatud elementide vahel. Daniel Baker, born in 1961, is a Romani Gypsy artist based in London whose work examines the role of art in the enactment of social agency. His eclectic practice seeks to interrogate contemporary art discourse and its social implications via the spatial and conceptual reconfiguration of elements of the Roma aesthetic. Olga Chernysheva, sündinud 1962, on hetkel Moskvas elav kunstnik, kes lõpetas 1986. aastal Vene Riikliku Kinematograafiaülikooli (VGIK) ja jätkas hiljem õpinguid Amsterdami Rijksakademies (1995 1996). Oma loomingus liigub ta vabalt eri meediumite vahel, esitades samaaegselt joonistusi, maale, fotosid, audiovisuaalseid installatsioone ja filme, mis püüavad haarata linnaelu dünaamikat Venemaa pealinnas. Olga Chernysheva, born in 1962, is an artist currently based in Moscow who graduated from the Russian State University of Cinematography, VGIK (1986), and later studied at the Rijksakademie in Amsterdam (1995 1996). She moves freely between media, simultaneously working on drawings, paintings, photographs, audiovisual installations and films to capture the dynamics of urban life in the Russian capital. Wojciech Gilewicz, sündinud 1974 Biłgorajs Poolas, on New Yorgis elav maalikunstnik, fotograaf, videote ja installatsioonide looja ning performance i-kunstnik. Tuginedes oma kogemustele maalikunstnikuna, loob ta erivormilisi töid, milles püüab kombata kunsti ja ruumi piire ning leida mehhanisme, mis mõjutavad kunsti tajumist ja kultuurilisi määratlemisviise. Wojciech Gilewicz, born in 1974 in Biłgoraj, Poland, is a New York based painter, photographer, and author of videos and installations, as well as performative actions. Drawing on his experience of the painting medium, he creates formally varied works, which seek to investigate the boundaries of art and space, as well as the mechanisms governing perception and its cultural conditioning. Joanna Malinowska, sündinud 1972 Gdynias Poolas, on hetkel Brooklynis elav ja töötav kunstnik. Oma töödes kasutab ta eri kunstimeediume nii skulptuuri, videot kui ka performance it, süvenedes teda paeluvatesse valdkondadesse, nagu muusika, antropoloogia, kultuuride põrkumine ja keskkonna hävitamine. Joanna Malinowska was born in 1972 in Gdynia, Poland, and lives and works in Brooklyn. In her art, which oscillates between different media sculpture, video and performance she explores her interest in music, anthropology, cultural clashes and environmental destruction. C.T. Jasper, sündinud 1971 Poolas, on Brooklynis elav kunstnik, kes kasutab nii videot, filmi kui ka installatsioone, et uurida ebakõla fragmenteeritud filmiliku ruumi ja arhitektuuri vahel ning süüvida ajalukku postkolonialistlike ja eksperimentaalsete antropoloogiliste vaatenurkade kaudu. C.T. Jasper, born in 1971 in Poland, and based in Brooklyn, is an artist who uses various media video, film and installation to explore the dissonance between fragmented cinematic space and physical architecture, and to excavate history through postcolonial and experimental anthropological lenses. Flo Kasearu, sündinud 1985, on Tallinnas elav ja töötav eesti kunstnik. Ta töötab eri kunstimeediumitega, huvitudes era- ja avalikust ruumist, vertikaalsetest ja horisontaalsetest seostest ning monumentaalsetest ja muutuvatest vormidest, pidades irooniat tähtsamaks esteetikast. Flo Kasearu, born in 1985, is an Estonian artist based in Tallinn. Kasearu works in different media, and is interested in private and public spaces, vertical and horizontal relationships, and monumental and unstable things. She values irony more than aesthetics. Karel Koplimets, sündinud 1986, on Tallinnas elav eesti kunstnik, kes töötab narratiivsete installatsioonidega, huvitudes sellistest teemadest nagu konspiratsiooniteooriad, kuritegevus, hirmu mehhanismid, paranormaalsed fenomenid ja paranoiad. Tema töid võib iseloomustada ka sõnadega juurdlus ja juhtumianalüüs. Karel Koplimets, born in 1986, is an Estonian artist based in Tallinn who works with narrative installations and is interested in such topics as conspiracy theories, criminality, mechanisms of fear, paranormal 38 Daniel Baker 39 Biod / Bios